1-10-2667/49 - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

9.13.12.2007.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,7,8; § 424 järgi 11 kuud ja 27 päeva vangistust tingimisi katseajaga 2 aastat koos juhtimisõiguse äravõtmisega 1 aastaks. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on T.M vanglas distsiplinaarkorras karistatud 5-l korral, kehtivad karistused puuduvad. Kinnipeetav ei avalikusta, kuhu ta vabanedes elama kavatseb asuda. Tartu Vangla andmetel on kinnipeetava suhtes rahalisi nõudeid ligi 34 600 eurot. Vanglas osaleb tööhõives, s.o väljaspool vanglat ilma järelvalveta. Enne vangistust kuritarvitas alkoholi. Kinnipeetav ei näe probleemi selles ja tal puudub motivatsioon osaleda sotsiaalprogrammides. Korduvalt tahtlikult rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Tartu Vangla hinnangul on kinnipeetava vabanemisel uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 43% ja uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus 69%. Lähtudes riskivalemi tulemist Tartu Vangla ei toeta T.M allutamist karistusjärgsele käitumiskontrollile. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt koosneb T.M tutvusringkond suures osas kriminaalkorras karistatud isikutest. Vabaduses käitumist mõjutavaks riskifaktoriks on alkoholi tarvitamine. Ametnik palub juhul, kui T.M suhtes kohaldatakse karistusjärgseyt käitumiskontrolli, määrata lisakohustuseks mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. T.M temale karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist ei poolda, kuna ta tahab asuda pärast karistuse ärakandmist võimalusel välismaale tööle. Prokurör leiab, et T.M suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine ei ole põhjendatud ja otstarbekas. Arvestades, et nõuete rikkumise korral puudub üldse mingi sanktsioon on mõeldav karistusjärgse kontrolli kohaldamine ainult karistatu enda soovil. Käesoleval juhul T.M ei soovi karistusjärgset kontrolli. Kohtu seisukoht T.M on karistatud tahtlike kuritegude toimepanemise eest enam kui 2-aastase vangistusega ning samuti on teda varasemalt karistatud tahtlike kuritegude eest vähemalt üheaastase vangistusega. Käesoleva vangistuse kandmiselt peaks ta pärast karistuse täielikku ärakandmist vabanema käesoleva aasta maikuus. Seega on süüdimõistetu vabanemisel olemas kõik formaalsed alused tema suhtes karistusejärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. T.M on kriminaalkorras karistatud kokku kümnel korral, peamiselt varavastaste kuritegude toimepanemise eest, aga ka joobes juhtimise, omavoli ja röövimise eest. Reaalset vangistust kannab ta neljandat korda, kuid on olnud varasemalt ka kriminaalhooldusele allutatuna katseajal. Varasematest kuritegudest ja nende eest mõistetud karistuste kandmisest hoolimata on ta aga oma kuritegelikku käitumist vabaduses jätkanud ega ole oma elustiili muutnud ka katseajal, pannes toime uusi kuritegusid ning rikkudes kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi. Kohtule esitatud materjalide põhjal on süüdimõistetu kuritegelikku käitumist oluliselt mõjutanud alkoholi tarvitamine, millega on kaasnenud agressiivsus. Kuna vabanemise puhul süüdimõistetul Eesti Vabariigis kindlat töökohta garanteeritud ei ole, siis on eelkõige oht 2(3)

süüdimõistetu poolt vabaduses kuritegude toimepanemiseks majandusliku kasu teenimise eesmärgil. Nimetatud ohtu suurendab veelgi asjaolu, et süüdimõistetu suhtes on täitmisel ka võrdlemisi suures summas tasumata rahalisi nõudeid, mis võivad tema majanduslikku toimetulekut raskendada ka töökoha leidmisel. Kuna enda sõnul soovib süüdimõistetu minna välismaale tööle ning oma võlanõudeid tasuda, siis leiab kohtunik, et käitumiskontrollile allutamine ei oleks sellega kaasnevate kontrollnõuete tõttu ilmselt süüdimõistetu suhtes sobiv ning võiks tema taas ühiskonnastumist pigem takistama hakata. Kuigi põhimõtteliselt ei ole kriminaalhoolduse ajal ka välistatud isiku poolt välisriigis viibimine, siis leiab kohtunik, et üldjuhul peaks käitumiskontrolli kohaldamine eeldama siiski isiku viibimist põhiosas Eesti Vabariigi territooriumil ja selle piirest väljumist vaid erandlikel asjaoludel. Kohtunik leiab, et lisaks majandusliku stabiilsuse kindlustamisele aitaks välisriiki tööleasumine vältida ka süüdimõistetu suhtlemist varasema kuritegeliku tutvusringkonnaga ja seega maandada tema kuriteoriske, kuivõrd materjalidest nähtuvalt on ta mitmed kuriteod pannud toime just teiste isikutega koos ning võib olla ka teiste poolt mõjutatav. Eeltoodust tulenevalt leiab kohtunik, et T.M suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine ei ole põhjendatud ning võiks tema taas ühiskonnastumist pigem takistama hakata. Samuti puudub süüdimõistetul kindel elukoht ning varasemate kriminaalhoolduste ebaõnnestumise tõttu on kohtul veendumus, et T.M ei suudaks vabanedes käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi järgida. Kohus peab vajalikuks märkida, et lisaks isiku ohtlikkusele tuleb tema käitumiskontrollile allutamise otsustamisel kaaluda ka seda, kas vastav meede aitaks maandada isiku kuriteoriske ja toetada taas ühiskonnastumist ning kas isik on üldse sobiv kriminaalhooldusele. Käesoleval juhul leiab kohtunik, et süüdimõistetu puhul vastavad kriteeriumid täidetud ei ole ning seega ei ole põhjendatud ka tema suhtes vastava meetme kohaldamine.