Otsuse tegemise koht ja aeg Kriminaalasi (number ja menetlus) Menetlus kohtus Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Prokurör Süüdistatav
Süüdistus
Viljandi kohtumaja 07. mai 2013 nr 1-13-2589 (kohtueelses menetluses nr 13260100246) riik versus G.T kokkuleppemenetlus kohtuistung kohtunik Toomas Lillsaar Irina Meremaa Merike Tikk G.T (isikukood xxx; elukoht xxxxx xx xx-x xxxxxxxx ; ilma kindla töökohata, ei õpi; omab kriminaalkaristatust) KarS § 266 lg 1 järgi
RESOLUTSIOON
Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises
1.Tunnistada G.T süüdi karistusseadustiku (KarS) § 266 lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3 (kolm) kuud; KarS § 68 alusel arvata eelvangistuse aeg 3 päeva mõistetud vangistuse aja hulka ning kandmata karistuseks vangistus 2 kuud ja 27 päeva; KarS § 69 alusel asendada G.T-le mõistetud vangistus 2 kuud ja 27 päeva vangistust üldkasuliku tööga 174 (ükssada seitsekümmend neli) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 07. november 2013; üldkasuliku töö tegemisel allutada G.T KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxx xx xx-x xxxxxxx ; tühistada G.T-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused
2.Kahjude ja kriminaalmenetluse kulude osas: osas: 2.1.1 rahuldada täielikult Baltic Hunter OÜ tsiviilhagi ning välja mõista G.T-lt 300 (kolmsada) € Baltic Hunter OÜ kasuks; 2.1.2 rahuldada täielikult T.R.e tsiviilhagi ning välja mõista G.T-lt 200 (kakssada) € T.R.e kasuks; 2.1 välja mõista G.T-lt sundraha 100(ükssada) €, riigi õigusabi tasu 38,40 € ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 € riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 141 (ükssada nelikümmend üks) € ja 10 senti tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2013 a juunikuust igakuise menetluskulu osa 11 (üksteist) € ja 76 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna.
2.2 kohtuotsuse jõustumisel asitõendid DNA proovid kolm pakki (asuvad Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis) hävitada; Selgitused kohtuotsusele
3.Selgitada: 3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest; 3.2 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.3 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.4 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale; 3.5 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu ositi tasumiseks määratud rahasummad tähtaegselt tasunud Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 AS-s Swedbank (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-13-2589“); 3.6 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392).
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
1.Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on G.T toime pannud kuriteona valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimise KarS § 266 lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema 20. jaanuaril 2013. a kella 21.30 ajal tungis valdaja tahte vastaselt ja ebaseaduslikult, akna lõhkumise teel T.R.le kuuluvasse hoonesse Viljandi linnas Tartu tn 5, kus asub OÜ Baltic Hunter jahi-, kala- ja matkatarvete kauplus ning lõhkus seal valvesignalisatsiooni, seina ja mitmesuguseid kaupu, põhjustades Baltic Hunter OÜ-le kahju kokku 1 022,60 eurot ja T. R.ele 4 584,28 eurot.
2.Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § § 266 lg 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 3 (kolm) kuud; KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva, s. o 20.01.2013 – 22.01.2013. Seega kuulub kandmisele 2 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendada karistuseks mõistetud vangistus 2 kuud ja 27 päeva üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele vangistuse päevale vastab 2 tundi üldkasulikku tööd (2 kuud ja 27 päeva vangistust = 2 tundi x 87 päeva), s.o üldkasuliku tööga 174 (ükssada seitsekümmend neli) tundi. Üldkasulik töö tuleb teha 6 (kuue) kuu jooksul. KarS § 69 lg 4 kohaselt tuleb üldkasuliku töö tegemise ajal järgida kontrollnõudeid vastavalt KarS §-s 75 sätestatule.
Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahjude heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
3.2.Põhjendused karistuse KarS § 266 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
3.3.Põhjendused tekitatud kahjude hüvitamiseks KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Baltic Hunter OÜ on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 300 € nõudes. Tsiviilhagi tuleb VÕS § 1043 alusel rahuldada ning välja mõista G.T-lt 300 (kolmsada) € Baltic Hunter OÜ kasuks. T.R on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 200 € nõudes. Tsiviilhagi tuleb VÕS § 1043 alusel rahuldada ning välja mõista G.T-lt 200 (kakssada) € T.R.e kasuks.
3.jaos ( ; § 189 - § 192). KrMS § 189 ( ) lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS. § 189 lg 2). Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175 (Menetluskulud). KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 (Sundraha) lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 480 €. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 10. jaanuar 2013 määrusest nr 6 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 320 € kuus. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 (Kaitsja valimine ja ) lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15.
detsembri 2009 otsusega on kinnitatud
t makstava tasu arvestamise
(edaspidi kord). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord. Süüdistatava G.T kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 38,40 €. Süüdistatav G.T loobus kaitsja kohtuistungist osavõtust. KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 2,70 €. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku: 1) sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) €, riigi õigusabi tasu 38,40 € ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 €. KrMS § 180 ( ) lg 1 Süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 (Tsiviilhagiga ) sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus leiab, arvestades G.T majanduslikku seisu ning tal rahaliste vahendite puudumist, tuleb tema sundraha vähendada 100 euroni. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.
5.Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. G.T on kahtlustatavana kinni peetud 20.01.2013 – 22.01.2013, seega on G.T viibinud eelvangistuses 3 päeva KarS § 68 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Kriminaalasja juures olevad asitõendid DNA proovid kolm pakki tuleb KrMS § 126 lg 3 p alusel hävitada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.
Toomas Lillsaar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.