lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-11-13542/40

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 07.05.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-11-13542/40
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
07.05.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1136
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-11-13542/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja23.01.2012

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

7. mai 2013, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-11-13542

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Paavo Randma

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 7. septembri 2012 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu Arlis N.D (N.D) kaitsja advokaat Aivar Kello määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Tartu Maakohtu 7. septembri 2013 määrus muutmata ja süüdimõistetu Arlis N.D kaitsja advokaat Aivar Kello määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Maakohus tunnistas 23.01.2012 otsusega Arlis N.D süüdi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 järgi ning karistas teda seitsmekuulise vangistusega. Sellele karistusele liideti KarS § 65 lg 2 alusel kümnekuuline vangistus varem toime pandud kuritegude eest. A. N.D lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta ja 5 kuu pikkune vangistus. Vangistus asendati 1030 tunni üldkasuliku tööga, kohustades süüdimõistetut seda tööd ära tegema kahe aasta jooksul.
2.Tartu Maakohus tühistas 7. 09.2012 määrusega kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel üldkasuliku töö kohaldamise ja pööras A. N.D-le mõistetud vangistuse ärakandmata osas täitmisele.
3.Maakohtu määruse peale esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse A. N.D kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Aivar Kello, kes taotles maakohtu määruse tühistamist ja karistuse täitmisele pööramata jätmist.
4.Tartu Ringkonnakohus jättis 20.09.2012 määrusega A. N.D kaitsja kaebuse läbi vaatamata. Ringkonnakohus leidis, et maakohtu määrus ei olnud tulenevalt KrMS § 385 p-st 26 määruskaebe korras vaidlustatav.
5.Riigikohtu 30.04.2013 määrusega tunnistati põhiseadusvastaseks ja kehtetuks kriminaalmenetluse seadustiku § 385 p 26 osas, milles see ei võimalda esitada määruskaebust maakohtu täitmiskohtuniku kriminaalmenetluse seadustiku § 428 lg 2 alusel tehtud määruse peale, millega pööratakse karistusseadustiku § 69 lg 6 järgi täitmisele üldkasuliku tööga asendatud vangistus. Ringkonnakohtu 20.09.2012 määrus tühistati ja kohtuasi saadeti Tartu Ringkonnakohtule uueks arutamiseks.

ESIMESE ASTME KOHTU MÄÄRUSE SISU

6.Maakohus, osundades KarS § 69 lg-s 6 sätestatule, tegi kindlaks, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud. Kohus põhistas oma otsustust järgmiselt. 6.1 Erakorralises ettekandes kajastatud asjaoludel ei olnud A. N.D mõjuvaid ja aktsepteeritavaid põhjusi ajakavade nr 1,2,3,5,6 täimatajätmiseks – vastupidiseid tõendeid ei esitanud ta ka kohtuistungitel. 6.2 Pärast erakorralise ettekande kohtusse saabumist (saabus 06.08.2012) oli A. N.D võimalus käia üldkasulikku tööd tegemas, mida ta aga ei kasutanud. 6.3 A. N.D jättis kasutamata ka kohtu poolt talle 24.08.2012 kohtuistungil täiendavalt antud võimaluse üldkasuliku töö tegemiseks. Pärast kohtuistungit sõlmitud ajakava nr 7 kohaselt tegi A. N.D üldkasulikku tööd 4 päevast vaid ühel – 01.09.2012 (4 tundi). Kahel päeval (25. ja 26.08.2012) üldkasuliku töö tegematajätmise kohta esitas A. N.D arstitõendi, mistõttu luges kohus selle tegematajätmise toimunuks mõjuval põhjusel. 6.4 02.09.2012 üldkasuliku töö tegematajätmise kohta väitis A. N.D, et oli haige, ent ühtegi tõendit A. N.D esitada ei ole. Seetõttu luges kohus, et töö on tegemata mõjuva põhjuseta. Ka A. N.D väiteid, et kuna oli pühapäev, siis arstiga tal kontakteeruda ei õnnestunud, ei pidanud kohus usutavaks. A. N.D oli reaalne võimalus pöörduda arsti poole esimesel võimalusel – esmaspäeval, mida aga A. N.D ei teinud. Samas oli A. N.D-le teada, et iga üldkasuliku töö tunni tegematajätmine peab olema kaetud mõjuva põhjusega ja tõendatud. Asjas puuduvad tõendid ka selle kohta, et A. N.D oleks vajanud pühapäeval, s.o 02.09.2012, erakorraliselt arstiabi, s.h kiirabi teenust. 6.5 A. N.D ükskõikset ja ebakohast suhtumist üldkasuliku töö tegemise kohustuse täitmisesse iseloomustab kriminaalhooldaja ja tööandja informeerimata jätmine ilmumatajäämisest 25. ja 26.08.2012 ning 02.09.2012. Samuti see, et A. N.D esitas kriminaalhooldajale alles kohtuistungi toimumise päeval arstitõendi 25. ja 26.08.2012 üldkasuliku töö tegematajätmise kohta. 6.6 Kohtu hinnangul puudus A. N.D vajalik soov ja tahe vabaduses viibides üldkasuliku töö tegemiseks ning ta on oma käitumisega näidanud, et eelistab üldkasuliku töö tegemisest kõrvale hoiduda. Seitsmest ajakavast on suutnud A. N.D nõuetekohaselt täita vaid ühte – neljandat. Ainult seitsmendast ajakavast 2 päeva osas on tal olemas arstitõend mõjuva põhjuse olemasolu kinnituseks üldkasuliku töö tegematajätmiseks. Ka kohtu poolt täiendavalt antud võimaluse jättis A. N.D kasutamata, kui jättis 02.09.2012 mõjuva põhjuseta üldkasuliku töö tegemisele ilmumata. 6.7 Kohus pidas vajalikuks vahemärkusena kajastada, et 24.08.2012 väljastatud arstitõend A. N.D töövõimetuse kohta 24.-28.08.2012 ei näi olevat tegelikku olukorda kajastav. Nimelt oli 24.08.2012 kohtuistung (lõppes kell 11:22), misjärel sõlmiti ajakava. Sel ajal ei olnud A. N.D tervis halb, sest sõlmitud ajakava kohaselt pidi ta tegema üldkasulikku tööd juba alates järgmisest päevast. Pigem näib ajalistest momentidest tulenevalt, et arstitõend võib olla hangitud n.ö tagantjärgi. Kokkuvõtvalt oli kohus on seisukohal, et kuigi ei ole veel saabunud üldkasuliku töö tegemiseks antud 2-aastane tähtaeg, ei ole eelnevalt kajastatud A. N.D suhtumisest üldkasulikku töösse nähtuvalt põhjendatud enam talle uusi täiendavaid võimalusi anda, kuna ta ajakavasid

nõuetekohaselt ei täida ning mõjuvaid põhjusi tal enamasti üldkasuliku töö tegematajätmiseks ei ole. A. N.D taoline käitumine on käsitletav üldkasuliku töö tegemisest kõrvalehoidumisena.

MÄÄRUSKAEBUSES ESITATUD TAOTLUSED

7.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse A. N.D kaitsja, kes taotleb tühistada Tartu Maakohtu määrus ja jätta karistuse täitmisele pööramata. Kaitsja leiab, et süüdimõistetu jättis üldkasuliku töö tegemata mõjuval põhjusel, sest oli haige. Puudub põhjus arvata, et A. N.D valetas kohtus oma haiguse kohta. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
8.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuse motiividel puudub alus. Ringkonnakohus põhistab oma otsustust järgmiselt. KarS § 69 lg 6 kohaselt võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata vangistuse täitmisele, kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi.
9.Kaitsja vaidlustab maakohtu määrust põhjendusel, et A. N.D oli haige ning palub kohtul tema sellekohaseid väiteid uskuda. A. N.D karistuse täitmisele pööramine toimus põhjusel, et ta hoidus kõrvale üldkasulikust tööst. Karistuse täitmisele pööramisel peab kohus arvestama rikkumise raskust ja süüdlase suhtumist sellesse. Kohustuse mittetäitmine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla vaid juhul, kui kohustus jäeti täitmata mõjuval põhjusel. Maakohus leidis, et ta ei pea A. N.D üldkasulikust tööst kõrvalehoidumise põhjust mõjuvaks, kuna esitatud ei ole seda tõendavaid dokumente. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on käesoleval juhul põhjalikult kaalunud, miks ta ei pea A. N.D väiteid haigusest usaldusväärseteks. Nimelt andis A. N.D selgituste paikapidavuses alust kahelda asjaolu, et ehkki ta teadis üldkasulikule tööle ilmumata jätmise teatamise kohustusest, ei täitnud ta seda. A. N.D-le oli teada seegi, et üldkasuliku töö tegemisele ilmumata jätmiseks peab olema mõjuv põhjus. A. N.D puudus arstitõend, mis kinnitanuks tema väiteid haigusest. Maakohus märkis õigustatult, et kuigi A. N.D oli väidetavalt haige pühapäeval, ei takistanud see tal võtta arstitõendit esimesel võimalusel esmaspäeval. Samuti puuduvad tõendid, et A. N.D oleks vajanud erakorralise meditsiini abi. Olukorras, kus isikule on antud uus võimalus teha ära määratud ühiskondlik kasulik töö ja ta sellele vaatamata jätab selle kasutamata, on alus arvata, et tal puudub soov ja tahe talle pandud kohustust täita. Sellisel juhul tuleb kohtul konstateerida isiku kõrvalehoidumine üldkasuliku töö täitmisest ja pöörata isikule mõistetud vangistus täitmisele.

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

Paavo Randma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.