Kriminaalasi nr 1-12-4162
Tartu Maakohus 06.mai 2013.a Tartu, Tartu kohtumaja 1-12-4162
Kohtunik
Heli Sillaots
Kohtuistungisekretär
Kaija Sõster
26.04.2013.a kohtusse saabunud Tartu Vangla 25.04.2013.a kiri
kohtule ühes kinnipeetava isikliku toimikuga materjalide edastamise kohta süüdimõistetu R.S ́i vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise otsustamiseks
Prokurör
Külli Zimm KrMS § 432 lg 33 alusel prokurör 06.05.2013.a kohtuistungil ei osalenud, olles edastanud 03.05.2013.a enda arvamuse elektroonselt; enda arvamuses prokurör kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toetanud
Süüdimõistetu
R.S
Kaitsjata
süüdimõistetu endale kaitsjat ei soovinud
asukoht Tartu Vanglas, kannab karistust isikukood XXX kriminaalkorras karistatud 7-l korral
KarS § 76 lg 3 alusel mitte vabastada R.S talle 13.12.2010.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega KarS § 184 lg 2 p 1, KarS § 185 lg 2 p 1,2 järgi KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks mõistetud 4 aasta vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt. Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest. Määruse koopia edastada Tartu Vanglale, prokurörile ja allkirja vastu vanglasse R.S-ile .
KrMS § 383 lg 1, KrMS § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 386 lg 1 ja KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
R.S on kriminaalkorras karistatud 7-l korral. Käesoleval ajal kannab R.S vangistuses karistust 13.12.2010.a Tartu Maakohtu kohtuotsuse alusel. 13.12.2010.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega tunnistati R.S süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 ja KarS § 185 lg 2 p 1,2 järgi ning liitkaristuseks KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti 4 aastat vangistust, karistuse kandmise alguseks 22.07.2009.a. R.S on talle I astme kuritegude eest karistuseks mõistetud 4-st aastast vangistusest ära kandnud KarS § 76 lg 2 p-s 2 märgitud aja – vähemalt 2/3 karistusajast. 06.05.2013.a kohtuistungil avaldas R.S, et soovib karistuse vangistuses lõpuni ära kanda ja vabaneda vangistusest tähtaegselt - enda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist R.S ei taotlenud. KarS § 76 lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ja prokuröri kohtule elektroonselt edastatud arvamusega ning kuulanud 06.05.2013.a kohtuistungil ära kinnipeetav R.S-i , on seisukohal, et R.S ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Vangistuse ajal on jäänud uue võimaliku kuriteo toimepanemise riskid maandamata – kokku 7-l korral kriminaalkorras karistatud R.S ei ole soovinud osaleda sotsiaalprogrammides ja ta ei ole ka üheski sotsiaalprogrammis osalenud. Sellistel asjaoludel lähtub R.S-ist tema vabadusse naastes jätkuvalt kõrge uute kuritegude toimepanemise oht. 06.05.2013.a kohtuistungil avaldas R.S , et ei soovi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. R.S soovib vanglas enda karistuse lõpuni ära kanda. Kinnipeetava iseloomustuses kajastatu kohaselt on R.S-i tähtaegselt vangistusest vabanemise ajaks märgitud 22.07.2013.a. Selleni on jäänud aega 2,5 kuud. Kohus aktsepteerib kinnipeetava soovi vangistuses enda karistuse lõpuni ärakandmiseks ja R.S vangistusest tingimisi ennetähtaegselt ei vabasta. Kriminaalhooldus, mille enda suhtes kohaldamisega süüdimõistetu ei nõustu, ülimalt suure tõenäosusega ei osutu tulemuslikuks, kuna süüdimõistetul tahe koostööks kriminaalhooldusametnikuga puudub; samuti puudub süüdimõistetul tahe kriminaalhooldusega kaasnevate kontrollnõuete ja kohustuste täitmiseks. Lisaks on R.S-i senisest elukäigust täida, et kriminaalhooldus ei ole osutunud R.S-i suhtes tõhusaks meetmeks uute kuritegude toimepanemisest hoidumiseks. Näiteks viienda süüdimõistva kohtuotsusega kohaldati R.S-i suhtes KarS § 74 lg 1,3 alusel katseajaga kriminaalhooldust, kuid sellele järgnevalt on R.S jätkanud uute kuritegude toimepanemist, sealhulgas on pannud toime ka narkootiliste ainete
ebaseadusliku käitlemisega seonduvad kuriteod, millised on kvalifitseeritud KarS § 184 lg 2 p 1 ja KarS § 185 lg 2 p 1,2 järgi, ja milliste eest ta käesolevalt vangistuses karistust kannab. Lisaks eeltoodud asjaoludele välistab R.S-i vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise ka asjaolu, et käesolevalt puudub R.S vabaduses kindel elukoht. Kindla elukoha puudumine välistab R.S-i vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise, kuna kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli kohaldamise üheks vältimatuks eelduseks on hooldusalusel vabaduses kindla elukoha olemasolu. Ilma katseajata ja kriminaalhoolduse ja kontrollnõuete kohaldamiseta ei ole seadusest tulenevalt isikut võimalik tingimisi ennetähtaegselt käesoleval juhul vabastada. R.S-i vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamiseks põhjendatud alused puuduvad. Heli Sillaots
kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.