Kohtulahend

3.1 Kohtunik tõdes, et erakorralise ettekande sisust ja A. Garanža selgitustest nähtuvalt on ta 05.03.2013 - 06.03.2013 ajakava rikkunud. Ta on käinud elukohas olevas kaupluses ning ka naaberkorteris. Nähtub, et kriminaalhooldusametnik on teinud A. Garanžale hoiatuse, arvestades rikkumise iseloomu, ei ole pidanud vajalikuks erakorralist ettekannet esitada. 3.2 Kohus märkis, et erakorraline ettekanne on esitatud 15.03.2013 A. Garanža jalavõru rikkumisest tulenevalt. A. Garanža selgitusel oli tegemist kodus mööbli tõstmisega ning tema jalavõru jäi kapi sahtli metalldetaili külge ning jalavõru lukusti purunes. A. Garanža selgitustest kohtuistungil nähtub, et valveseadme rikkumine ei toimunud tahtlikult. Ta kahetses toimunut ning lubas, et rohkem midagi niisugust ei juhtu. Eeltoodust lähtudes ei pidanud kohtunik põhjendatuks erakorralist ettekannet rahuldada. Valveseadme rikkumine ei toimunud tahtlikult, mistõttu puudub alus KrMS § 1371 lg 8 kohaldamiseks. Nimetatud säte peab siiski silmas kahtlustatava või süüdistava tahtlikku tegevust elektroonilise valve tingimuste rikkumisel, mida aga kohus ei tuvastanud. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

5.2 20.03.2013 esitas Viru Vangla Jõhvi talituse kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande A. Garanža suhtes kohaldatud elektroonilise valve asendamiseks vahistusega, kuna isik ei allu elektroonilisele valvele. Erakorralise ettekande kohaselt pani A. Garanža 15.03.2013 kell 16.07 toime elektroonilise valve kohustuse jämeda rikkumise, kui eemaldas jalavõru kinnitusklambri avamisega. Erakorralisest ettekandest nähtub, et kriminaalhooldusametniku vaatles võru, millelt oli näha ilmseid klambri tahtliku rikkumise jälgi. 5.3 Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et elektroonilist valvet saab kohaldada üksnes isikule, kelle suhtes on kohtul alust eeldada, et elektrooniline valve on piisav meede uute kuritegude toimepanemise vältimiseks ning kes on suuteline alluma elektroonilise järelevalve korrale. Kriminaalhooldaja erakorralisest ettekandest nähtub, et A. Garanža ei ole kohtu poolt tema suhtes üles näidatud usaldust õigustanud, rikkudes elektroonilise valve seadeldise. Vaatamata A. Garanža kinnitusele oma teadlikkusest elektroonilise valve tingimustest ja nende rikkumise tagajärgedest, on ta varemgi, s.o ajavahemikul 05.03.2013 kella 17.14 kuni 06.03.2013 kella 10.11 korduvalt rikkunud elektroonilise valve ajakava, mille kohta talle on tehtud ka kirjalik hoiatus. Ringkonnakohus märgib, et praktikas vabandab elektroonilise valve rikkumist vaid sellest teatamine enne või erandina ka pärast õiget aega, elektrikatkestus või muu tehniline rike. Kirjaliku hoiatuse otsusest nähtub, et A. Garanža ei osanud rikkumise põhjust tuua. Arvestades, et A. Garanža on varemgi teadlikult rikkunud elektroonilise valve tingimusi, jättis maakohus põhjendamatult hindamata tema selgituste usaldusväärsuse ja analüüsimata, miks ta ei pidanud usutavaks kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes antud seletust sellest, et jalavõru klambril esinesid tahtliku rikkumise jäljed. 5.4 Ringkonnakohus leiab, et arvestades A. Garanža varasemat elukäiku ning tema käitumist elektroonilise valve all, ei ole see piisav meede, tagamaks tema edaspidist õiguskuulekat käitumist. Vahistamise asendamist elektroonilise valve kohaldamisega, kui kergemat kitsendust, saab siiski kohaldada vaid nende puhul, kes ei ole korduvalt õiguskaitseorganite poolt avaldatud usaldust ja isikule pandud kohustusi rikkunud. Seadusest tulenevalt on kohus kohustatud elektroonilise valve tingimuste rikkumise korral süüdistatava poolt asendama temale kohaldatud kergema mõjutusvahendi vahistamisega. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja rahuldada prokuröri taotlus asendada A. Garanža suhtes kohaldatud elektrooniline valve tõkendiga vahistamine.

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.