Kohtulahend

Samuti tuvastas maakohus, et O.E on kriminaalkorras karistatud alates 1993. aastast 11 korda. Põhiliselt on teda karistatud varavastaste kuritegude, sh röövimise ja väljapressimise eest. Samuti on teda korduvalt karistatud teise inimese väärkohtlemise eest. Praegu kannab ta vangistust süstemaatiliselt ja grupi poolt toimepandud varguste eest. Korduvalt on teda karistatud väärtegude (sh alkoholi ja narkootilise aine tarvitamisega seoses) toimepanemise eest. Seega kannab O.E käesoleval ajal vangistust II astme kuritegude eest ning tal on mõistetud vangistusest kandmata ligi 5 kuud. Teda on varem 2-l korral juba allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile, kuid seda ebaõnnestunult, sest O.E pani sel ajal toime uue kuriteo. Vaatamata lähedaste olemasolule ja kriminaalhoolduse kohaldamisele jätkas ta ikkagi kuritegelikku käitumist, mistõttu saab järeldada, et tema allutamine kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja lähedaste toetus ei ole olnud piisavad, et ära hoida uusi kuritegusid. O.E on diagnoositud sõltuvus narkootikumidest ja tal on ka kalduvus alkoholi kuritarvitamisele, mis mõlemad suurendavad oluliselt uue kuriteo toimepanemise riski. Maakohus leidis, et O.E puhul eksisteerib endiselt uue kuriteo toimepanemise oht, sest O.E on korduvalt ja pika ajavahemiku vältel käitunud õigusvastaselt, mistõttu tal on välja kujunenud kuritegelik käitumismuster. Vanglast vabanemisel puudub O.E kindel töökoht ning ka vanglas on ta suhtunud negatiivselt pakutud majandustöösse. Vangla on lugenud O.E ohtlikuks ametnikele ja ühiskonnale ning märkinud, et ta ei väljenda soovi kuritegelikust käitumisest loobumiseks ja võtab seda kui paratamatust. Maakohus märkis, et O.E on vangistuse ajal olnud probleeme distsipliinist kinnipidamisega. Seega ei ole välistatud, et vabaduses võib O.E panna toime uue kuriteo. Maakohtul ei tekkinud veendumust, et O.E oleks sobilik kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile allutamiseks vaatamata sellele, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused, tahab käituda edaspidi seadusekuulekalt, omab kindlat elukohta ja lähedaste toetust. Maakohus leidis, et süüdimõistetut, kes on korduvalt ja pika ajavahemiku kestel toime pannud erinevaid kuritegusid (sh ka esimese astme kuritegusid) ning pole varem suutnud nõuetekohaselt alluda kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ega väljendanud soovi kuritegelikust käitumisest loobumiseks, ei ole otstarbekas vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

-2-

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Mati Kartau

Aarne Sarjas

-3-

Maarika Kuusk

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.