Kohtulahend

kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu- või töökoha vahetamiseks, saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool territooriumi viibimiseks. Määrata E.J katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

kriminaalhooldusosakonna

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

E.J s ü ü d i s t a t a k s e selles, et tema 07.novembril 2012.a. kella 21.20 ajal viibides xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-x A. S. korteris pani toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, mis seisnes alljärgnevas: omavahelise sõnavahetuse käigus lõi ühel korral rusikaga A. S. pea piirkonda, vastu kõrva ja lükkas A. S. jõuliselt vastu kappi, mille tagajärjel kannatanu kukkus ning lõi ära vasaku jala põlve. Oma käitumisega tekitas E.J kannatanule füüsilist valu. Seega pani E.J toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo - löömisega, valu tekitamisega teise inimese tervise kahjustamise so. kehalise väärkohtlemise. Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör süüdistatavale karistuseks KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 6-kuulist vangistust. KarS § 74 alusel jätta vangistus tema suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult

2 (3)

täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane 18-kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle pandud kontrollnõudeid. Anda E.J katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla ja panna talle KarS § 75 lg 1 alusel alljärgnevad kontrollnõuded: elada kohtu poolt määratud elukohas so. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-x; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu- või töökoha muutmiseks; saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool territooriumi viibimiseks. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai E.J aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil selgitas E.J kokkuleppe sõlmimise asjaolusid, märkis, et kokkulepe oli tema vaba tahe. E.J nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Prokurör jäi samuti sõlmitud kokkuleppe juurde ning palus selle otsusena kinnitada. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava E.J-i poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava E.J-i käitumine, tema süü inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning ta tuleb süüdi tunnistada kokkuleppes näidatud kuriteos ja karistus tuleb mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9; 179 lg 1 p 2, 180 lg 1 alusel kuuluvad E.J-ilt sissenõudmisele kriminaalmenetluse kulud – määratud kaitsja tasu, mis nähtuvalt kaitsja vandeadvokaat Valli Kallaste taotlusest (tl 24) on tasu kriminaalasja kohtueelses menetluses määratud kaitsja poolt osutatud riigi õigusabi eest 32 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras s.o. 480 eurot, sest E.J pani toime teise astme kuriteo. Kohtunik:

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.