Kohtulahend

Lk 1 / 4

1-13-3141 Rahuldada VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel M Msaar’e (ik 35412204213; xxxxx tsiviilhagi (tlk 264). Välja mõista E.N-ilt M M’e kasuks 44738,15 eurot, milline kanda tema arveldusarvele nr 10010095906018.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

E.N-i süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varasemalt toime pannud kelmuse, laenas Rauni Rohtojalt erinevatel ettekäänetel ajavahemikus 30.06.2007 kuni 2007. aasta lõpp kokku 45 000 krooni (2876,02 eurot) sularaha, lubades laenu Rauni Rohtojale laenu tagasimaksmise tähtaegu korduvalt pikendades tagastada hiljemalt 16.11.2009. Laenu üleandmine toimus järgnevalt: - 30.06.2007 andis R R Pärnu linnas, aadressil xxx asuvas korteris nr 67 E.N-ile 10 000 krooni (639,12 eurot); - 17.07.2007 andis R Ra Pärnu linnas, kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kohas E.N-ile 3000 krooni (191,73 eurot); - 26.07.2007 andis Ri Rja Pärnu linnas, kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kohas E.N-ile 2400 krooni (153,39 eurot); - 06.08.2007 andis R Rja Pärnu linnas, aadressil xxxxxx asuva kaubanduskeskuse Kaubamajakas läheduses E.N-ile 2500 krooni (159,78 eurot); - 15.08.2007 andis R Rja Pärnu linnas, xx asuva kaupluse Säästumarket läheduses E.N-ile 3000 krooni (191,73 eurot); - 22.08.2007 andis Ri Ra Pärnu linnas, aadressil xxxx läheduses E.N-ile 6000 krooni (383,47

Lk 2 / 4

1-13-3141 eurot); - ajavahemikul 30.06.2007 kuni 2007. aasta lõpp andis Ri Rja Pärnu linnas, kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kohtades E.N-ile kokku 15 100 krooni (965,07 eurot). Kokkulepitud tähtaegadeks E.N aga laenatud rahasummat R Re ei tagastanud. Arvestades E.N-i majanduslikku seisukorda laenude võtmise ajal, teadis ta, et tal puuduvad võimalused R Ra sõlmitud laenulepingu tingimusi täita, mistõttu moonutas E.N eelkirjeldatud jätkuva tegevusega tegelikkusele vastavaid asjaolusid, luues nii verbaalselt kui ka konkludentselt R Rale varalise kasu saamise eesmärgil teadvalt väärkujutluse endast kui maksevõimelisest ja laenulepingu tingimusi täita suutvast isikust. Tegelikkusele vastavate asjaolude moonutamise sattus kannatanu R R eksimusse ning tegi varakäsutuse – laenas E.N-ile kokku 45 000 krooni (2876,02 eurot) sularaha. RRa varakäsutuse tagajärjel sai E.N 45 000 krooni (2876,02 eurot) ulatuses varalist kasu. Kannatanule tekkis aga varaline kahju. Lisaks süüdistatakse E.N-i selles, et tema, olles isik, kes on varasemalt toime pannud kelmuseid, laenas kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal, kuid 2007. aasta detsembrikuu alguses Pärnu linnas, aadressil xx asuva kortermaja läheduses M Msaarelt 200 000 krooni (12782,33 eurot) sularaha, lubades selle kuu aja jooksul tagasi maksta. Samuti laenas E.N M Melt kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal, kuid 2007. aasta detsembrikuu keskpaigas Pärnu linnas, aadressil suva kortermaja läheduses veel 200 000 krooni (12782,33 eurot) sularaha, lubades selle tagasi maksta 2008. aasta jaanuaris. Lisaks eelnevale laenas E.N M Mrelt kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal, kuid 2007. aasta detsembrikuu lõpus ja 2008. aasta jaanuarikuu alguses Pärnu linnas, aadressil xx asuva kortermaja läheduses ja Papiniidu 8/10 asuva kaubanduskeskuse Kaubamajakas parklas veel kuuel korral 50 000 krooni (3195,58 eurot) sularaha (kokku 300 000 ehk 19173,49 eurot), lubades kogu laenatud summa (kokku 700 000 krooni ehk 44738,15 eurot) tagasi maksta 2008. aasta jaanuarikuu lõpuks. Laenu kohta vormistasid E.N ja M M 12.01.2008 ka võlakirja. Kokkulepitud tähtajaks E.N aga laenatud rahasummat Mati Mustasaarele ei tagastanud. Arvestades laenu suurust, laenu tagasimakse tähtaja pikkust ning E.N-i majanduslikku seisukorda laenude võtmise ajal, teadis E.N , et tal puuduvad võimalused M Marega sõlmitud laenulepingu tingimusi täita, mistõttu moonutas ta eelkirjeldatud jätkuva tegevusega tegelikkusele vastavaid asjaolusid, luues nii verbaalselt kui ka konkludentselt M Me varalise kasu saamise eesmärgil teadvalt väärkujutluse endast kui maksevõimelisest ja laenulepingu tingimusi täita suutvast isikust. Tegelikkusele vastavate asjaolude moonutamise tõttu sattus kannatanu M Msaar eksimusse ning tegi varakäsutuse – laenas E.N-ile kokku 700 000 krooni (44738,15 eurot) sularaha. Varakäsutuse tagajärjel sai E.N suures ulatuses (700 000 krooni ehk 44738,15 eurot) varalist kasu. Kannatanule tekkis aga varaline kahju. Lisaks süüdistatakse E.N-i selles, et tema, olles isik, kes on varasemalt toime pannud kelmuseid, laenas A Helt erinevatel ettekäänetel ajavahemikus 11.08.2008 kuni 28.09.2008 kokku 38 000 krooni (2428,64 eurot), lubades laenu A Hstele laenu tagasimaksmise tähtaegu korduvalt pikendades tagastada hiljemalt 16.11.2009. Laenu üleandmine toimus järgnevalt: - 11.08.2008 andis A He Pärnu maakonnas xx talus E.N-ile 8000 krooni (511,29 eurot); - 14.08.2008 andis A He Pärnu maakonnas Tahkuranna vallas xxxxxxxx E.N-ile 9000 krooni (575,20 eurot); - 18.08.2008 andis A Hte Pärnu linnas, aadressil Papiniidu 8/10 asuva kaubanduskeskuse Kaubamajakas läheduses E.N-ile 10 000 krooni (639,12 eurot); - 21.08.2008 andis A H Pärnu linnas, aadressil papiniidu 8/10 asuva kaubanduskeskuse Kaubamajakas läheduses E.N-ile 5000 krooni (319,56 eurot); - 26.08.2008 tegi A Hte Pärnu linnas Tahkuranna vallas xx E.N-ile internetipangas ülekande, kandes E.N-i arveldusarvele 2000 krooni (127,82 eurot) - 28.09.2008 andis Ai Hte Pärnu maakonnas Tahkuranna vallas Lepaküla külas xxx E.N-ile 4000 krooni (255,65 eurot). Kokkulepitud tähtaegadeks E.N aga laenatud rahasummat A Hele ei tagastanud. Arvestades E.N-i majanduslikku seisukorda laenude võtmise ajal, teadis ta, et tal puuduvad võimalused A Hga sõlmitud laenulepingu tingimusi täita, mistõttu moonutas E.N eelkirjeldatud jätkuva tegevusega tegelikkusele vastavaid asjaolusid, luues nii verbaalselt kui ka konkludentselt A He varalise kasu saamise eesmärgil teadvalt väärkujutluse endast kui maksevõimelisest ja laenulepingu tingimusi täita suutvast isikust. Tegelikkusele vastavate asjaolude moonutamise sattus kannatanu A He eksimusse ning tegi varakäsutuse –

Lk 3 / 4

1-13-3141 laenas E.N-ile kokku 38 000 krooni (2428,64 eurot). Varakäsutuse tagajärjel sai E.N 38 000 krooni (2428,64 eurot) ulatuses varalist kasu. Kannatanule tekkis aga varaline kahju. Seega pani E.N toime KarS § 209 lg 2 punktide 1 ja 2 järgi kvalifitseeritavad kuriteod, s.o varalise kasu saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse ja suures ulatuses. Prokurör ja süüdistatav kaitsja juuresolekul on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt prokurör nõudis kohtus: E.N süüdi tunnistamist KarS § 209 lg 2 p1 ja 2 järgi ja mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat ja 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 kohaselt mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui E.N ei pane 2 (kahe) aasta ja 8 (kaheksa) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid. Anneli Hallaste on esitanud hagiavalduse, milles nõuab 38 500 krooni (2460,60 eurot) hüvitamist (tlk 208). Kohtueelses menetluses on tuvastamist leidnud, et A Hle tekitati kahju 38 000 krooni (2428,64 eurot). Lisaks on E.N A H hüvitanud 1000 krooni (63,91 eurot). Seega kuulub E.N-ilt A Hte kasuks väljamõistmisele 37 000 krooni (2364,73 eurot). R Rja on esitanud hagiavalduse, milles nõuab 45 000 krooni (2876,02 eurot) hüvitamist (tlk 209). Mati Mustasaar on esitanud hagiavalduse, milles nõuab 700 000 krooni (44738,15 eurot) hüvitamist (tlk 264).

MAAKOHTU SEISUKOHT

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kannatanud on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks (tlk 118-119, 121-122, 124-125). Süüdistatava käitumises teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 kohus otsustas kokkuleppe kinnitada ja süüdi tunnistada E.N KarS § 209 lg 2 p1 ja 2 järgi ning mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb süüdlaselt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha 480 €, kaitsjale toimiku koopia tegemise kulu 0.45 € ja tasu riigi õigusabi eest 57.52 € (määratud kaitsjale A. Nõmmikule kohtueelsel uurimisel tlk 127, 139). Kohus rahuldab VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel kannatanute tsiviilhagid ja mõistab välja süüdimõistetult. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta asitõend - E.N poolt kirjutatud võlakirjade originaaldokumendid (pakend nr 1) kriminaalasja materjalide juurde. Tõkendit ei ole.

Indrek Nummert Kohtunik

Lk 4 / 4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.