Kohtulahend

Edasikaebamise kord Määrus ei kuulu edasikaebamisele.

Maakohus tegi kindlaks Viru Maakohtu Narva kohtumaja menetluses on kriminaalasi Ruslan Kozlovi süüdistuses KarS § 391 lg 1 järgi, lühimenetluse korras. Ruslan Kozlovi süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kelle suhtes 19.03.2009.a kohaldati väärteokaristusena rahatrahvi Tolliseaduse § 73 lg 1 järgi ettenähtud väärteo toimepanemise eest, nimelt ühendusvälisest riigist kauba ebaseadusliku toimetamise eest Eesti Vabariiki, väärteokaristus on kustutamata, taas 14.01.2012.a kella 08.25 paiku suundudes Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki Narva tollipiiripunkti kaudu aadressil Narva, Peterburi mnt 1, toimetas Euroopa Ühenduse tolliterritooriumile üle lubatud piirnormi, mis Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 57 lg 1 kohaselt on mitte rohkem kui 40 sigaretti, Vene Föderatsiooni päritolu ja aktsiisimärkidega 440 sigaretti ”Armada” (punane) ja 40 sigaretti ”Armada” (sinine) – kokku 480 Vene Föderatsiooni päritolu ja aktsiisimärkidega sigaretti, neid üleriiete alla peites ja deklareerimata jättes. Oma nimetatud tegudega Ruslan Kozlov, olles isik, kellel on sama teo eest kohaldatud väärteokaristust, pani toime deklareeritava kauba toimetamise üle Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri tollikontrollist kõrvale hoidudes, nimelt selle kauba deklareerimata jättes, s.o. KarS § 391 lg 1 ettenähtud kuriteo. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 27.03.2012 kohtumäärusega rahuldati Viru Ringkonnaprokuratuuri taotlus ning KrMS § 202 lg 1 alusel lõpetati kriminaalmenetlus Ruslan Kozlovi kahtlustuses KarS § 391 lg 1 järgi. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 02.10.2012 kohtumäärusega nimetatud kriminaalmenetlus uuendati. 16.04.2013 kohtuistungil esitas prokurör taotluse Ruslan Kozlovi suhtes menetluse lõpetamiseks KrMS § 203 lg 1 alusel, kuna Kozlov oli sama paragrahvi järgi 06.09.2012 kohtuotsusega süüdi tunnistatud ning talle mõisteti karistuseks vangistus, mis asendati 120 tunni üldkasuliku tööga. Arvestades käesolevas asjas võimalikku mõistetavat karistust, siis põhimõtteliselt võiks see olla samasugune kui juba mõistetud karistus, mistõttu prokurör taotleb kriminaalasja lõpetamisest KrMS § 203 alusel. Prokurör on seisukohal, et 120 tundi üldkasulikku tööd on piisav karistus.

1-12-10286 Süüdistatav oli prokuröri taotlusega nõus. Samuti toetas kaitsja prokuröri taotlust ning ta on seisukohal, et antud juhul võib kohaldada KrMS § 203 sätteid. Maakohtu seisukoht Kohus, vaadanud läbi kriminaalasja materjalid, prokuröri taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks ning süüdistatava ja kaitsja arvamused, leiab, et prokuröri taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KrMS § 203 lg 1 p 1 sätestab, et juhul, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava ja kannatanu nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui selle kuriteo eest mõistetav karistus oleks tühine, võrreldes kahtlustatavale või süüdistatavale mõne teise kuriteo toimepanemise eest mõistetud või eeldatavalt mõistetava karistusega. Kohtuliku arutamise käigus selgus, et Ruslan Kozlovi süüdistatakse KarS § 391 lg 1 järgi, mis on teise astme kuritegu. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 06.09.2012 kohtuotsusega nr 1-12-7105 on Ruslan Kozlov tunnistatud samuti süüdi KarS § 391 lg 1 järgi ning teda karistati tingimisi vangistusega 2 kuud ning KarS § 69 lg 1 alusel asendati nimetatud karistus üldkasuliku tööga 120 tunni ulatuses. Kohtuotsus jõustus 14.09.2012. Käesoleva kriminaalmenetluse esemeks olev kuritegu on pandud toime 14.01.2012 st enne eelviidatud kohtuotsust, mistõttu tuleks Ruslan Kozlovi süüdimõistmise korral mõista talle liitkaristus tulenevalt KarS § 65 lg-st 1. Arvestades süüdistuses kirjeldatud kuriteo raskust etteheidetava kuriteokoosseisu kontekstis, on tegemist pigem minimaalset karitust vääriva teoga ning seetõttu leiab kohus, et mõistetav liitkaristus jääks samaks või suureneks üksnes ebaolulisel määral. Kohtu hinnangul on 06.09.2012 kohtuotsusega mõistetud karistus antud juhul piisav karistuse eesmärkide saavutamiseks. Ülaltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et prokuratuuri taotlus on põhjendatud ning kriminaalmenetluse, milles Ruslan Kozlovi süüdistatakse KarS § 391 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, võib karistuse ebaotstarbekuse tõttu lõpetada. KrMS § 183 kohaselt hüvitab kriminaalmenetluse lõpetamise korral menetluskulud riik. KrMS § 385 p 10 kohaselt ei saa KrMS § 203 alusel kriminaalmenetluse lõpetamisele määruskaebust esitada. Määrus on tehtud eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 203 lg 1 p-st 1 ja § 274 lg-st 5.

(allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.