lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-12-10940/25

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 23.04.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-12-10940/25
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
23.04.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
848
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-12-10940/16Tartu Maakohus Tartu kohtumaja03.04.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-12-10940

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

23. aprill 2013 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-12-10940 (12260102490)

Kohtukoosseis

Mati Kartau

Kriminaalasi

G.R-i süüdistuses KarS §-de 121 ja 329 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 3. aprilli 2013 otsus kokkuleppemenetluses

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdistatava G.R-i (G.R) apellatsioon

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-dest 326 lg 2 ja 323 lg 2 p 2 jätta süüdistatava G.R-i apellatsioon Tartu Maakohtu 3. aprilli 2013 otsuse peale kriminaalasjas 1-12-10940 läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Tartu Maakohtu 03.04.2013 otsusega kokkuleppemenetluses tunnistati G.R süüdi KarS § 121 järgi ja karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust. Veel tunnistati ta süüdi KarS § 329 järgi ja karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks mõisteti 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 23.-24.05.2012, so 2 päeva ning liitkaristusest jäi kanda 7 kuud ja 28 päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust talle Tartu Maakohtu 20.03.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 10 kuud vangistust - võrra ning kandmisele kuuluv liitkaristus kohtuotsuste kogumis on 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 18.06.2012. Käesolevas asjas on kokku menetluskulusid 1788,87 eurot, millest KrMS § 180 lg 3 alusel jäeti G.R-i kanda ainult 400 eurot ühes kohustusega see tasuda ühe aasta jooksul otsuse jõustumisest. Maakohtu otsuse peale esitas 11.04.2013 ja 14.04.2013 apellatsiooni G.R, kes väidab, et ta ei ole süüdi ning kokkuleppe olevat ta sõlminud afektiseisundis ja prokuröri survel. Ta ei ole nõus tasuma menetluskulusid 400 eurot, sest on suuteline määratud ühe aasta jooksul hüvitama ainult 170 eurot. Kohtuotsuses ei ole märgitud neid dokumente ja asju, mida I.L. peab talle üle andma. Ta palub asja ümber vaadata kas liht- või üldmenetluses. Kohtuistungi protokollis ei ole märgitud prokuröri ja kaitsjaga väidetavalt kokku lepitud tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist, sest ta viibib juba alates 18.06.2012 vahi all. Kuna ta kirjutas kokkuleppele alla prokuröri survel, siis nõuab ta kokkuleppe kohaselt enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Seejuures palub ta arvestada enda vabatahtlikku koostööd kohtuorganitega. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1.Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb KrMS § 323 lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata. KrMS § 323 lg 2 p 2 kohaselt kohtunik koostab apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. KrMS § 318 lg 4 kohaselt kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KrMS 9. peatüki 2. jagu käsitleb kokkuleppemenetluse kohaldamise alust, vastavate nõusolekute saamise ja läbirääkimiste pidamise korda, kokkuleppe vormistamise ja selle kohtuliku arutamise nõudeid. KrMS § 339 lõige 1 sisaldab 12 punktilise loetelu kriminaalmenetlusõiguse olulistest rikkumistest, mis toovad obligatoorselt kaasa kohtuotsuse tühistamise. Seega vastava apellatsiooni puhul tuleb kontrollida, kas vaidlustatakse eelpool viidatud nõuete järgimist.
2.G.R on vaidlustanud nii enda süüdimõistmise kui menetluskulude tasumise ning vabal tahtel kokkuleppe sõlmimise. Lisaks on ta veel välja toonud mitmeid väidetavalt kokku lepitud asjaolusid, mida aga otsuses ei sisaldu (nt tingimisi ennetähtaegse karistusest vabastamise jne). Antud kriminaalasjas on 03.04.2013 G.R andnud nõusoleku kokkuleppemenetluseks ja on sõlmitud vastav kokkulepe (I kd lk 147-149), mille kohaselt toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus G.R ja tema kaitsja adv A. Pärtel nõustusid esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Maakohtu istungi protokolli kohaselt (II kd lk 31-32) kohus selgitas G.R-ile tema õigused, mis olid talle arusaadavad, seejärel avaldati kokkulepe. Peale seda G.R vastas kohtule, et talle on kokkuleppe sisu arusaadav, ta on kokkuleppega nõus ja ta jääb selle juurde. Samas ta selgitas, et vanglas talle ei ole tööd pakutud ning pensioni ka ei maksta. Neid asjaolusid kaitsja palus KrMS § 180 lg 3 korras arvestada. Kaitsja kinnitas, et kokkulepe oli G.R-i vaba tahe. Ringkonnakohus eeltoodu alusel leiab, et kokkulepet sõlmides ja seda kohtuistungil arutades ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid. Samuti ei nähtu KrMS § 339 lg 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi.

3.Ringkonnakohus leiab, et G.R-i puhul on kokkuleppemenetluse sätteid järgitud ning pole alust läbi vaadata apellatsioonis toodud väiteid, sest apellatsiooni on esitanud isik, kellel puudub sellekohane apellatsiooniõigus.
4.Ringkonnakohus peab siiski vajalikuks selgitada, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine on eraldiseisev küsimus, mida lahendatakse KrMS § 426 korras, mitte aga käesolevas menetluses. Seejuures on oluline, et kohtuotsus oleks jõustunud, sest tegemist on süüdimõistetu poolt seaduses ettenähtud ulatuses karistusaja ärakandmisega. Käesolev kohtuotsus aga pole jõustunud, sest see kaevati apellatsiooni korras edasi.

Mati Kartau Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.