Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
23. aprill 2013 Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-13-286
Kohtukoosseis
Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 27. märtsi 2013 määrus riigi õigusabi taotluse läbivaatamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdimõistetu Nikolai Lebedevi määruskaebus
Jätta Tartu Maakohtu 27. märtsi 2013 määrus sisuliselt muutmata ning süüdimõistetu Nikolai Lebedevi määruskaebus rahuldamata. KrMS § 337 lg 1 p-st 2 täpsustada Tartu Maakohtu 27. märtsi 2013 määruse resolutsiooni sõnastust, lugedes õigeks sõnastuseks „Jätta Nikolai Lebedevi taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata“. KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
Määruskaebuses esitatud taotluse sisu
vastavat teavet taotlust sisuliselt läbi vaadata. 21.03.2013 registreeriti Tartu Maakohtus N. Lebedevi vastus, milles ta selgitab, et soovib kaitsta oma õigusi nii halduskohtus, ringkonnakohtus, Euroopa Inimõiguste Kohtus kui ka algatada kriminaalasja vangla töötajate suhtes. N. Lebedev on ka määruskaebuses seisukohal, et oma selgitused on ta esitanud piisavalt täpselt ja näeb kohtuniku tegevuses vaid venitamise eesmärki, millega põhjendab ka vajadust kohtunik A. Tanumi taandamiseks tema asja arutamiselt. Ringkonnakohus ei nõustu N. Lebedevi etteheidetega. 8.3 Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et N. Lebedevi taotlusest jääb selgusetuks, millises menetluses N. Lebedev riigi õigusabi vajab, mistõttu ei olnud kohtul võimalik hinnata, kas esineb ka aluseid riigi õigusabi andmiseks ja milline kohus on pädev N. Lebedevi taotluse rahuldamiseks. N. Lebedevi taotlusest nähtub, et tal on „mitu asja“ haldus-, ringkonna- ja Riigikohtus, samuti ka Lõuna Ringkonnaprokuratuuris. N. Lebedev märgib, et soovib leida „otstarbe kaitsjat“, kuna tal puudub vastav haridus ja ta ei tunne seadusi, millele saaks tugineda, et leida õiglust. Ringkonnakohus selgitab, et RÕS § 10 lg 1 kohaselt esitatakse taotlus riigi õigusabi saamiseks tsiviil-, haldus- või väärteoasjas menetlusosalisena kohtumenetluses kohtule, kes asja menetleb või kelle pädevuses oleks asja menetleda. RÕS § 10 lg 1 näeb seega ette kaks alternatiivi: riigi õigusabi taotlus käimasolevas kohtumenetluses ja riigi õigusabi taotlus kaebuse või hagi koostamiseks. N. Lebedev on märkinud, et soovib riigi õigusabi kõikides käimasolevates kohtumenetlustes. Ringkonnakohus selgitab, et riigi õigusabi andmisel peab kohus arvestama RÕS §-s 7 sätestatuga, mida on võimalik teha hinnates konkreetse õigusvaidluse asjaolusid, s.o kohus ei saa otsustada, et riigi õigusabi andmine on ühtaegu võimalik kõikides isikut puudutavates käimasolevates kohtumenetlustes. Seega puudus maakohtul võimalus hinnata riigi õigusabi andmise aluseid. N. Lebedev saab antud olukorras pöörduda käimasolevates kohtumenetlustes õigusabi andmise taotlusega tema asju menetlevate kohtute poole. 8.4 Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on kõiki talle teadaolevaid asjaolusid hinnates õigustatult leidnud, et N. Lebedevi taotlus ei võimalda esitatud taotlust sisuliselt hinnata. Ringkonnakohus märgib täpsustavalt, et Tartu Maakohus pidanuks formaalsete eelduste tuvastamata jätmise võimatuse korral jätma N. Lebedevi taotluse läbi vaatamata jätmise asemel rahuldamata. Ringkonnakohus teeb sellekohase täpsustuse ise ja muudab juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 2 maakohtu määruse resolutsiooni sõnastust järgmiselt: „Jätta Nikolai Lebedevi taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata“.
Maarika Kuusk
Mati Kartau
Aarne Sarjas
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.