1-13-2228
Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kohtunik
Madis Kägu
Kohtuistungi sekretär
Elen Heidok
Tõlk
Natalia Tselikova
Prokurör
Ruti Kilg
Kriminaalasja number
1-13-2228 (11260103328)
Kriminaalasi
K.E süüdistuses KarS § 424, § 329 lg 2 p 1, 4 järgi kokkuleppemenetluses
Süüdistatav
K.E
ja § 209
Isikukood: XXX; aadress: XXXX
Tõkend
Varasem karistatus: Kriminaalmenetluse korras karistatud 3-l korral; Väärteomenetluse korras karistatud korduvalt. Elukohast lahkumise keeld
Kaitsja
Adv. Mare Laur (määratud)
Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas
Süüdi tunnistada K.E KarS § 424 ja § 329 järgi (sündmus 23.07.2011) ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Süüdi tunnistada K.E KarS § 424 järgi (sündmus 06.01.2012) ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 järgi suurendada üksikkaristustest raskeimat ja mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 järgi suurendada mõistetud vangistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja
1(4)
26.10.2010 otsusega nr 1-10-10329 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 10 (kümme) kuud vangistust võrra ja mõista liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust. Süüdi tunnistada K.E KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi (sündmused 06.10.2010 ja 18.10.2010) ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ja mõista liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust. KarS §-de 74 lg 5 ja 69 alusel asendada K.E-le mõistetud vangistus KarS § 69 lg 1 alusel 1460 (ühe tuhande neljasaja kuuekümne) tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtaeg on 2 (kaks) aastat. Üldkasuliku töö tegemisel peab K.E järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemiku järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse kuulutamisest. Tsiviilhagid rahuldada. Võlaõigusseaduse § 127, § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel K.E-lt välja mõista: - A.D. ’i kasuks 89.48 eurot (kaheksakümmend üheksa eurot ja 48 senti) tasumisega a/a XXX Swedbank AS; - P.K. ’u kasuks 104.75 (ükssada neli eurot ja 75 senti) tasumisega a/a XXX Swedbank AS. Välja mõista K.E-lt 300.-eurot (kolmsada eurot) riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank AS, nr 221023778606 Swedbank AS või nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaal, viitenumber 2800049874. Selgituseks märkida: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, otsuse nr 1-13-2228 ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 1 (ühe) aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jaos sätestatud menetlusnormide või KrMS § 339 lg 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Süüdistuse sisu, milles kohus süüdistatava süüdi mõistab.
2(4)
K.E süüdistatakse selles, et tema: - lõi varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse sellega, et pöördus oktoobris 2010 Tartu linnas avalikkuse poole interneti müügiportaali www.okidoki.ee kaudu fiktiivse kuulutusega mobiiltelefoni Nokia X6 müügi kohta. Peale seda, kui A.D. soovis telefoni osta ning oli temaga ühendust võtnud, pettis K.E A.D. lt välja 1400 krooni, lubades pärast raha ülekandmist postitada telefoni SmartPostiga, kavatsusega seda mitte teha. Pettuse tagajärjel eksimusse sattunud A.D. kandis 06.10.2010 K.E AS Danske Bank asuvale arvelduskontole nr 334693560005 üle 1400 krooni. Kelmusega põhjustas K.E A.D. ́le varalist kahju 1400 krooni (89 eurot 48 senti). - isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, pöördus 18. oktoobril 2010 Tartu linnas interneti müügiportaali www.okidoki.ee kaudu avalikkuse poole fiktiivse kuulutusega mobiiltelefoni IPhone 4G müügi kohta. Peale seda, kui P.K. soovis telefoni osta ning oli temaga ühendust võtnud, pettis K.E P.K. lt välja 1639 krooni, lubades pärast raha ülekandmist postitada telefoni SmartPostiga, kavatsusega seda mitte teha. Selle tagajärjel kandis P.K. 25.10.2010 K.E AS Danske Bank asuvale arvelduskontole nr 334693560005 üle 1639 krooni. 29.10.2010 saatis K.E SmartPosti vahendusel P.K. ule mobiiltelefoni Siemens c-60.35-1945.007907-2 koos laadijaga, mis ei vasta kuulutuses olnud mobiiltelefoni IPhone 4G omadustele ega hinnale. Kelmusega põhjustas K.E P.K. le varalist kahju 104 (ükssada neli) eurot ja 75 senti (endises vääringus 1639 krooni). Sellega pani K.E toime KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kelmuse, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse, ja avalikkuse poole pöördudes. 23.07.2011 kella 01.15 paiku juhtis alkoholijoobe seisundis Tartu linnas Näituse ja Lehola tänaval mootorsõidukit Renault Megane registreerimismärgiga XXX , sest alkoholisisaldus tema ühes grammis veres oli 2,29 mg (mõõtemääramatus +/- 0,07 mg ); 06.01.2012 kella 17.39 paiku juhtis alkoholijoobe seisundis Tartumaal Ülenurme vallas Kogre teel ja Tartu linnas Ringtee tänaval mootorsõidukit Renault Megane registreerimismärgiga XXX , sest alkoholisisaldus ühes liitris tema poolt väljahingatavas õhus oli 0,91 mg. K.E rikkus kuriteo toime panemise ajal kehtinud Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 järgi loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani K.E toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. - isikuna, kes on 26.10.2010 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega nr 1-10-10329 karistatud sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega üheks aastaks alates 03.11.2010, milline kohtuotsus on pööratud täitmisele, omamata juhtimisõigust, juhtis 23.07.2011 kella 01.15 paiku Tartu linnas Näituse ja Lehola tänaval mootorsõidukit Renault Megane registreerimismärgiga XXX , jättes sellega tahtlikult täitmata nimetatud Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsuse. Sellega pani K.E toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muust karistuse täitmisest kõrvalehoidumise. Kokkuleppe sisu.
3(4)
KarS §-s 424 ja §-s 329 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus K.E-le karistuseks 1 aasta vangistust. KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus K.E-le karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 järgi suurendada üksikkaristustest raskeimat ja mõista liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 järgi suurendada mõistetud vangistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 26.10.2010 otsusega nr 1-10-10329 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 10 kuud vangistust võrra ja mõista liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KarS §-s 209 lg 2 p 1, 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör K.E-le karistuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 järgi lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KarS §-de 74 lg 5 ja 69 alusel asendada K.E-le mõistetud vangistus KarS § 69 lg 1 alusel 1460 tunni üldkasuliku tööga, mille K.E on kohustatud ära tegema 2 aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab K.E järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. Tsiviilhagid ja asitõendid. Tsiviilhagid on esitatud kannatanu A.D. poolt summas 89.48 eurot ja kannatanu P.K. poolt summas 104.75 eurot. Kohus leiab, et tsiviilhagid on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele. Õigusvastaselt tekitatud kahju tuleb süüdlasel hüvitada. Süüdistatav on kahju tekitanud kannatanute omandiõiguse rikkumisega ja seetõttu tuleb õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitada VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel. Asitõendid puuduvad. Kohtumenetluse kulud ja nende hüvitamine KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on 480 eurot. KrMS § 175 lg1 p 5 järgi kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu 0.45 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud advokaaditasu kaitseülesande täitmise eest on 96+21.60 eurot, s.o kokku 117.60 eurot. Seega on menetluskulu kokku käesolevas asjas 598.05 eurot. Kohus paneb kriminaalmenetluse kulud süüdimõistetava kanda KrMS § 180 lg 3 järgi 300.- euro ulatuses tasumise tähtajaga 1 aasta ja ülejäänud osas jätab riigi kanda. Kohtunik Madis Kägu
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.