Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
16. aprill 2013, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-12-9415
Kohtukoosseis
Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 5. märtsi 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdimõistetu V.O määruskaebus
Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Viru Maakohtu 5. märtsi 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu V.O määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas. Kohus põhistas oma otsustust järgmiselt. 2.1 Süüdimõistetu on kuus korda kriminaalkorras karistatud, kandes neljandat vangistust. Varasemalt on isikut karistatud peamiselt varavastaste kuritegude, kuid ka avaliku korra raske rikkumise ja kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest. 2.2 V.O on varasemalt vabastatud vangistusest tingimisi enne tähtaega (vabanes 25.01.2005), katseajaga kuni 10.02.2006. Peale edukat katseaja lõppemist on kinnipeetav kahel korral olnud kriminaalhooldusel, esimesel korral lõppes kriminaalhooldus uue kuriteo toimepanemisega ja teisel korral pöörati karistus täitmisele kontrollnõuete eiramise eest. 2.3 Käesoleval ajal kannab V.O karistust katseaja kestel süstemaatiliselt ja grupi poolt toime pandud varguste eest. Viru Maakohtu 13.11.2012 kohtuotsusest on näha, et tegemist on 13-episoodilise asjaga, kus kannatanule tekitati märkimisväärset kahju (4560,21 eurot). 2.4 Karistusregistri teatisest nähtub, et kinnipeetavat on 9 korral karistatud väärteokorras, nendest 3 korral alkoholiseaduse rikkumise eest, 2 korral väheväärtusliku asja varguse eest ja 3 korral avaliku korra rikkumise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldused ei ole täitnud uute kuritegude toimepanemisest hoidumise eesmärki ning mingeid järeldusi V.O enda jaoks teinud ei ole. Võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. 2.5 Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetaval distsiplinaarkaristused puuduvad. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06) on vangistatu õiguspärane käitumine vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Vangistuse jooksul kinnipeetav sotsiaalprogrammides ei ole osalenud, samuti ei ole ta olnud hõivatud kasuliku tegevusega. 2.6 Vabanedes on kinnipeetaval kindel elukoht, kus elab tema abikaasa koos lastega. Vabanedes on kinnipeetaval võimalus tööle asuda OÜ-sse XXX . 2.7 Kokkuvõtvalt leidis kohus eeltoodut arvestades, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades V.O poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, korduvaid karistusi (korduvad varavastased kuriteod, süstemaatilised vargused), tema käitumist vabaduses (korduvad väärteod nii avaliku korra rikkumise kui ka väheväärtusliku asja varguse eest) ja tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (kahel katseajal uue kuriteo toimepanemine, kontrollnõuete eiramine), ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Süüdimõistetu raske isiklik olukord (abikaasa kasvatab üksi neli last, viimane sündis 2012. aastal), ei ole iseenesest alus ennetähtaegseks vabastamiseks. Isik oli juba kolmel korral kriminaalhooldusele allutatud, ent esimesel ja viimasel katseajal pani ta toime uue kuriteo ja kuigi teine katseaeg ennetähtaegsel vabastamisel möödus positiivselt, jätkas V.O peale katseaja möödumist kuritegevust, pannes toime kehalise väärkohtlemise ja süstemaatilised vargused. Süüdimõistetu ei teadvustanud endale kriminaalhooldusnõuete ja kohustuste täitmise kogu tõsidust. Seega kriminaalhooldus ei osuta V.O-le piisavalt mõju. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
Kohus leidis, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel - töö- ja elukoha omamine ning lähedaste toetus ei kaalu üle tema varasemat käitumist ja kuritegude asjaolusid. Alkoholi tarvitamine ja suured rahalised nõuded omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Kohtul ei tekkinud veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama. Selline võimalus talle juba anti, ent ta on näidanud, et vabaduses jätkab ta kuritegude toimepanemist. Isik, kes pani toime kuriteo korduvalt, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.
RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
Maarika Kuusk
Mati Kartau
Aarne Sarjas
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.