1-12-10527/24 - Tartu Ringkonnakohus - lahend.ee

kirjutatud ei tema enda poolt ega ka tema abikaasa V. D.L poolt, sest tõenäosus, et kirjutajaks on keegi teine isik, on suur. Võrreldes omavahel volikirjal oleva allkirja ja käsikirjalise teksti ning Paide Linnalehe servades olevate allkirjade ja allkirjade fragmentide kirjajooni, on ekspertiisiaktis tuvastatud kokkulangevused kirjajoonte värvuses ja morfoloogias, millest saab järeldada, et volikirja tekst, allkiri ning allkirjad ja allkirjade fragmendid Paide Linnalehel on kirjutatud tõenäoliselt sama kirjutusvahendiga, mis viitab samale kirjutajale. 3.2 Kohtu arvates on eluliselt usutav see, et D.L , kes kirjutas mootorsõiduki Citroen Berlingo reg märk XXX kasutamise volikirja käsikirjalise teksti, kirjutas ka volikirjal oleva oma isa A.I. allkirja. Eluliselt ebausutav on see, et täiskasvanud inimene, kes enda nimel dokumendi allkirjastab, eelnevalt oma allkirja kirjutamist ajalehe peal harjutab, ehk otsesõnu öeldes, miks pidanuks A.I. enne oma pojale D.L-ile antud volikirja mootorsõiduki kasutamiseks allkirjastamist oma allkirja kirjutamist 24.11.2010 Paide Linnalehe peal harjutama. Lisaks sellele väärib märkimist, et 30.11.2010 on Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonnas alustatud menetlust KarS § 136 lg 1 tunnustel selle kohta, et alates 05.11.2010 on XXX teadmata kadunud A. D.L. See, et A. D.L-ile ei meeldinud kirjutada, nähtub ekspertiisimäärusest, millega määrati kriminaalasjas käekirjaekspertiis. Kriminaalasjas ei olnud võimalik leida A.I. käekirjaproove, mistõttu on võrdlusmaterjali saamiseks Viru Maakohtu Rakvere kohtumajast välja nõutud kriminaaltoimik 1-10-7583 D.L süüdistuses KarS § 121 järgi ning ekspertiisimääruse juurde on lisatud sellest toimikust A.I. kannatanuna ülekuulamise protokoll ning kannatanu nõusoleku protokoll kokkuleppemenetluses, mille ta on allkirjastanud. Samale kirjutajale, s.o D.L-ile viitab ka asjaolu, et volikirjal olev käsikirjaline tekst ja allkiri ning sõiduauto Citroen Berlingo reg nr XXX vaatluse käigus 21.01.2011 avastatud 24.11.2010 Paide Linnalehe servades olevad allkirjad on kirjutatud sama kirjutusvahendiga. 3.3 D.L pani kuriteo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Käesoleval juhul ei ole oluline see, kas võltsitud dokumendiga ka tegelikult eelpoolnimetatud õigus omandati, ehk teiste sõnadega, kas D.L võltsitud volikirjaga mootorsõiduki kasutamiseks ka tegelikult oma isale A. I kuuluvat mootorsõidukit Citroen Berlingo registreerimismärgiga XXX kasutas, kuivõrd õigushüve, mida see süüteokoosseis kaitseb, on kahjustatud juba sellise dokumendi olemasoluga. 3.4 D.L käitumises esinevad talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. 3.5 Karistuse mõistmisel arvestas kohus KarS § 56 sätestatut, samuti seda, et süüdistatava teos puuduvad nii karistust kergendavad kui ka raskendavad asjaolud. Uue tahtliku kuriteo toimepanemine lühikese ajavahemiku möödumisel eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmiselt vabanedes näitab, et D.L ei teinud vajalikke järeldusi ei viimasest ega ka sellele eelnevast karistusest. Eelnevad kuriteod on D.L toime pannud oma isa A.I. suhtes ning ka käesolev kuritegu on seotud tema isaga. Toimepandud kuritegu on teise raskusastme kuritegu, mille eest rahalise karistuse mõistmine ei ole põhjendatud eelkõige seetõttu, et D.L on varem kriminaalkorras 2 korral karistatud, kuid ta pani taas lühikese ajavahemiku möödumisel karistuse kandmiselt vabanedes toime uue tahtliku kuriteo. Lisaks sellele omab tähtsust asjaolu, et D.L on käesoleval ajal töötu. Arvestades karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, karistas kohus D.L vangistusega, mis jäetakse tingimisi kohaldamata, määrates katseajaks kaheksateist kuud.

eraldivõetuna ei nähtu allkirja võltsimist volikirjal. Samuti ei tõenda kaitsja poolt osundatud ekspertiisimäärus võltsimist. Samas nähtub maakohtu otsusest, milliseid kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõendeid kohus kontrollis (kohtuotsuse lk 3-4) ning iga tõendi puhul on kirjeldatud, millised asjaolud neist nähtuvad. Sealhulgas on maakohus osundanud asitõendi vaatlusprotokollidele 21.01.2011 ja 08.02.2011 kriminaalasjas nr 10240106412, mille kohaselt sõiduauto Citroen Berlingo reg nr XXX vaatluse käigus leiti ajaleht Paide Linnaleht, mille esi - ja tagaküljel on servadele kirjutatud visuaalsel vaatlusel A.I. allkirjale sarnanevaid allkirju, ning samuti leiti A.I. ja V. I elukoha läbiotsimisel muuhulgas volikiri mootorsõiduki kasutamiseks. Ilmselgelt ei järeldu veel nimetatud tõenditest, et volikirja võltsis süüdistatav. Ekspertiisimäärusele on maakohus osundanud vaid eesmärgiga välja tuua selles kajastatud asjaolud (kohtuotsuse lk 3 pöördel), ning nagu nähtub kohtuotsusest, ei ole maakohus just nimelt selle dokumendi alusel teinud järeldust sellest, et süüdistatav on võltsinud sõiduauto kasutamise volikirja. 6.2 Maakohtu otsusest nähtub selgesõnaliselt, et tõendamiseseme asjaolude tuvastamisel on kõige olulisemaks tõendiks käekirjaekspertiisiakt ning kriminaalkolleegium nõustub sellega (kohtuotsuse lk 5). Apellandi arvamuse kohaselt on nimetatud ekspertiisiakt küll tõend, kuid viitab isiku süüle ainult tõenäolikus vormis. Olukorras, kus eksperdi tõenäolik arvamus jätab kuigi väikese, aga siiski võimaluse, et süüdistatav ei ole talle süüdistuses märgitud tegu toime pannud ja puuduvad muud tõendid, mis kinnitavad vastupidist, on isiku süüdismõistmine vastuolus kriminaalmenetlusõigusega. Ringkonnakohus märgib, et senises kohtupraktikas ei ole välistatud süüdimõistva kohtuotsuse tuginemist ka vaid ühele tõendile. Sellistel juhtudel peab kohus eriti põhjalikult vaagima kõiki ühe süüstava tõendi uurimisel tõstatatud kahtlusi ja need veenvalt kummutama (nt RKKKo 31-85-00 p 5.2, 3-1-1-21-09 p 11, 3-1-1-109-10 p 10). Samuti on senises kohtupraktikas aktsepteeritavaks peetud vaid ühele tõendile tuginevate süüdimõistmiste puhul tuginemist vaid otsestele tõenditele- täpsemalt ütlustele (RKKKo 3-1-1-15-12). Käesoleval juhtumil ei ole tegemist isikulise tõendiga, mille usaldusväärsust tuleks põhjalikult kontrollida, vaid ekspertiisiaktiga, mida võib ringkonnakohtu hinnangul liigitada otseste tõendite hulka. Siinkohal tuleb märkida, et vaid kaudsetele tõenditele tuginev tõendamine eeldab tõendite paljusust, samas kui otsese tõendi puhul võib kõne alla tulla isiku süü tõendamine ka ühe tõendi alusel. 6.3 Seonduvalt väitega selle kohta, et eksperdiarvamus on antud tõenäolikus vormis, märgib ringkonnakohus, et senine kohtupraktika on põhimõtteliselt aktsepteerinud tõendina kategoorilise eksperdiarvamuse kõrval ka tõenäolikku arvamust. Kehtivast kriminaalmenetlusõigusest ei tulene nõuet, et tõendina saaks käsitleda üksnes kategoorilises vormis antud eksperdi arvamust, mistõttu on kohtud õigustatud kriminaalasja lahendamisel tuginema ka tõenäolikus vormis antud eksperdiarvamusele (RKKKo 3-1-1-121-97, 3-1-1-6308). Kohtukolleegium märgib, et käesolevas kriminaalasjas koostatud käekirjaekspertiisiaktist tuleneb, et ekspertiisiks esitatud A. I kuuluva mootorsõiduki kasutamise volikirja käsikirjalise teksti on kirjutanud D.L. Volikirjal oleva allkirja on tõenäoliselt kirjutanud D.L ja tõenäoliselt ei ole kirjutanud A.I. ega V. I.