lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-12-10294/24

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 15.04.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-12-10294/24
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
15.04.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1291
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-12-10294/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja11.12.2012

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

15. aprill 2013, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-12-10294

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 27. märtsi 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu J.Z. i (J.Z. ) kaitsja advokaat Anne Vissaku (Vissak) määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 390 ringkonnakohus määras:

1.Jätta Tartu Maakohtu 27. märtsi 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu J.Z. i kaitsja advokaat Anne Vissaku määruskaebus rahuldamata.
2.Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must kaudu 43.20 eurot (nelikümmend kolm eurot ja kakskümmend senti), sealhulgas käibemaks 7.20 eurot (seitse eurot ja kakskümmend senti), advokaat Anne Vissakule tema poolt J.Z. ile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
3.KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista J.Z. ilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Anne Vissaku poolt osutatud õigusabi eest 43.20 eurot riigituludesse.
4.J.Z. il tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „J.Z. 1-12-10294 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.J.Z. tunnistati Tartu Maakohtu 11.12.2012 kohtuotsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ja karistati 10 kuu vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Tartu Maakohtu 5.03.2012 otsusega mõistetud karistus ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 2 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 5.03.2012 ja lõpeb 7.03.2014. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes 7.03.2013.
2.Tartu Maakohtu 27.03.2013 määrusega jäeti J.Z. vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu põhjendused olid järgmised. 2.1 Maakohus leidis, et J.Z. i ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, kuna tema senisest elukäigust nähtuvalt ei ole kriminaalhooldus J.Z. i suhtes sobilik ega küllaldane meede uute kuritegude toimepanemise ärahoidmiseks ning J.Z. i õiguskuulekale teele suunamiseks. 30-aastase J.Z. i senisest elukäigust nähtuvalt on teda kriminaalkorras karistatud kokku seitsmel korral ja seda alates 2000. aastast. Valdavalt on J.Z. i kriminaalkorras karistatud varavastaste kuritegude eest, sealhulgas ka röövimiste eest. Vabaduses viibides on J.Z. i kuritegeliku käitumise aktiivsust tõstnud alkoholi ja narkootikumide tarbimine ning kindla sissetuleku ja töökoha puudumine. 2.2 Senini J.Z. i suhtes kohaldatud karistusõiguslikest meetmetest, sh katseaegadega kohaldatud kriminaalhooldustest, ei ole ükski suutnud panna teda uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Viimati kohaldati J.Z. i suhtes kriminaalhooldust 11.06.2009 kohtuotsusega, kuid katseajal jättis J.Z. vähemalt kahel korral täitmata talle katseajaks pandud kohustuse mitte tarbida alkoholi ja esialgselt tingimisi kohaldatud karistus 8 kuud vangistust pöörati täitmisele. Lisaks nähtub J.Z. i suhtes jõustunud süüdimõistvatest kohtuotsustest, et kriminaalhooldusel olles jätkas ta ka kuritegude toimepanemist. Kinnipeetava iseloomustuses kajastatu kohaselt on tema puhul uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 70% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 38%, mistõttu Tartu Vangla ei toeta tema vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetava iseloomustuses kajastatu kohaselt on J.Z. il motiveeritus muutusteks nõrk, sest kuritegelikul teel olevat lihtsam raha teenida kui töötades. 2.3 Eeltoodud asjaoludel ei ole kohtu hinnangul tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamisega kaasnev kriminaalhooldus J.Z. i suhtes sobilik ega kohane meede, panemaks teda uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Samas pidas maakohus vajalikuks täheldada, et käesolevaks ajaks on hakanud J.Z. i käitumises ilmnema positiivseid arenguid – uusi distsiplinaarkaristusi ei ole enam lisandunud ja varasemad on kaotanud kehtivuse, J.Z. õpib ja valmistub lõpetama 8. klassi ning on osalenud taasühiskonnastavates tegevustes, s.o karjäärinõustamises ja Eluviisitreeningus. Samas ei ole viimatinimetatud asjaolud olukorras, kus J.Z. i senisest elukäigust nähtuvalt ei ole katseajaga kriminaalhooldus tema positiivses suunas mõjutamiseks otstarbekohaseks meetmeks osutunud, tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks piisavad. Ka asjaolud, et J.Z. il on vabaduses olemas teda toetav isa ja õde ning elukoht, ei anna küllaldaselt alust J.Z. i tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. J.Z. il olid ka vabaduses viibimise ajal olemas toetavad lähedased ja elukoht, kuid need asjaolud ei takistanud tal alkoholi ja narkootikume tarvitada ega uusi kuritegusid toime panna.
3.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu J.Z. i kaitsja, kes taotleb määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada J.Z. vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaebuses esitatud seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised.

3.1 Kaitsja hinnangul tuleks J.Z. i ennetähtaegse vabastamise otsustamisel lisaks tema korduvale karistatusele pöörata suuremat tähelepanu ka KarS §-s 76 nimetatud muudele asjaoludele, s.o süüdimõistetu käitumisele karistuse kandmise ajal, tema elutingimustele ja tagajärgedele, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. J.Z. il on olemas elukoht oma isa korteris ning isa V.Z. . i kinnitus, et ta on valmis võtma J.Z. i enda juurde elama. J.Z. i on vabaduses valmis moraalselt ja materiaalselt toetama tema õde K.Z. , kes töötab pangas tellerina. Nii isa kui ka õega on J.Z. vangistuses viibides ka suhelnud. 3.2 Vangistuses viibimise ajal on J.Z. osalenud mitmetes taasühiskonnastavates tegevustes, sh karjäärinõustamises ja Eluviisitreeningus. Samuti osaleb J.Z. õppetöös ja lõpetab käesoleval kevadel 8. klassi. Tasemetöid oleks tal võimalik sooritada ka pärast vabanemist kriminaalhoolduse ajal. J.Z. il puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Ta on valmis võtma endale lisaks seadusest tulenevatele kriminaalhooldusnõuetele ka lisakohustused, milleks on muuhulgas kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja loata. Samuti on J.Z. kinnitanud, et ta on valmis vajadusel osalema sotsiaalprogrammides ning võtma endale kohustuse asuda näidatud ajal tööle või võtma end arvele Eesti Töötukassas. Kohtus on J.Z. kinnitanud, et tal on soov oma elu muuta ning käituda edaspidi seaduskuulekalt.

4.Tartu Ringkonnakohtu 8.04.2013 määrusega määrati süüdimõistetu J.Z. i kaitsja määruskaebus lahendamisele kirjalikus menetluses ning prokurörile ja süüdimõistetule anti määruskaebuse kohta seisukohtade esitamiseks aega kuni 12.04.2013. Määratud ajaks ringkonnakohtule seisukohti ei esitatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et J.Z. i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on J.Z. i puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad, ringkonnakohus nõustub nendega ega pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid nende kogumis ning jõudnud järeldusele, et J.Z. i ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Seejuures on maakohus arvestanud ka määruskaebuses esile toodud positiivsete asjaoludega (kindel elukoht ja isa ja õe toetus, distsiplinaarkaristuste puudumine, osalemine karjäärinõustamises ja Eluviisutreeningus, õpingute jätkamine), kuid põhjendatult leidnud, et need ei ole piisavad, õigustamaks J.Z. i ennetähtaegset vabastamist. Täiendavaid asjaolusid, mida maakohus poleks otsuse langetamisel arvesse võtnud ning mis õigustaksid J.Z. i ennetähtaegset vabastamist, määruskaebuses esitatud ei ole.
7.Maakohus on asjakohaselt arvesse võtnud, et J.Z. i on kokku seitsmel korral kriminaalkorras karistatud ning senini tema suhtes kohaldatud karistuslikest meetmetest pole ükski suutnud panna teda kuritegude toimepanemisest hoiduma. Tähelepanu väärib, et J.Z. i on ka varem karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastatud, kuid ta rikkus katseaja kontrollnõudeid (tarvitas alkoholi) ning pani korduvalt toime uusi kuritegusid. Seega on J.Z. ile varasemalt antud võimalus kanda mõistetud karistust vabaduses, kuid ta ei ole kohtu usaldust õigustanud, mistõttu ringkonnakohtul puudub alus tema seekordseid lubadusi uskuda. Ringkonnakohtu seisukohta kinnitab asjaolu, et ka vangla ja prokurör ei toeta J.Z. i

vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, leides, et tema puhul on kõrge uue kuriteo toimepanemise oht ning seetõttu pole kriminaalhoolduse kohaldamine põhjendatud.

8.Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid J.Z. i vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
9.Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.