Kohtulahend

leebemad meetmed ei ole osutunud otstarbekohaseks, kuna isik on jätkanud vabaduses kuritegelikku eluviisi. 4.2 Maakohus viitas, et M. Kangronit on kriminaalkorras karistatud 4 korral ja seda varavastaste kuritegude toimepanemise eest. 4.3 Käesolevas kriminaalasjas on M. Kangroni isikuga seonduvad süüdistused, võrreldes teiste süüdistatavatega, kõige mahukamad ja ulatuslikumad. Talle, kui füüsilisele isikule on esitatud süüdistus KarS § 3891 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises selles, et tema T.S., K.J., A.K., H.A., J.P., I.L., K.B., S.L. ja M.O. kaasabil pani toime OÜ XXX maksudeklaratsioonides valeandmete esitamise maksukohustuse vähendamise eesmärgil, mille tulemusena jäi maksudena laekumata suurele kahjule vastav summa või enam - kokku 318 184.49 eurot. Veel süüdistatakse M. Kangronit selles, et eelneva kuriteo pani ta toime KarS § 255 lg 1 raames, kuuludes kuritegelikku ühendusse. Süüdistuses kajastatu kohaselt oli tal kuritegelikus ühenduses juhtiv roll. 4.4 M. Kangron oli ja on endiselt ka kriminaalasjas süüdistatava juriidilise isiku XXX OÜ juhatuse ainuliige. Süüdistusest nähtuvalt realiseeris M. Kangron enda majanduslikke ja varanduslikke huve ebaseaduslikul ja kuritegelikul teel nimetatud juriidilise isiku kaudu. Juriidilisele isikule XXX OÜ on käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistus KarS § 3891 lg 3 järgi. 4.5 29.08.2012 vahistamismääruses, millega anti luba kahtlustatav M. Kangroni vahistamiseks, on kirjas tõendite loetelu (s.h jälitusprotokollid), mille põhjal loeti M. Kangronile KarS § 255 lg 1 ja KarS § 3891 järgi esitatud kahtlustused põhjendatuks. 4.6 29.08.2012 vahistamismäärusega anti luba M. Kangroni vahistamiseks ka kuritegude toimepanemise jätkamise ohu tõttu. Osundades nimetatud määruse põhjendustele, leidis maakohus, et M. Kangroni senisest elukäigust nähtuvalt ei ole elektrooniline valve küllaldane ja piisav meede selleks, et välistada temast lähtuvat reaalset uute kuritegude toimepanemise ohtu. Ka kodus elektroonilise valve all viibides on võimalik jätkata uute kuritegude toimepanemist ja seda kaasaja suhtlemisvahendeid silmas pidades – telefoni teel, arvuti kaudu e-posti teel ning elektroonsete suhtlusvõrgustike kaudu jmt. Ka käesolevas kriminaalasjas olemasolevatest jälitusprotokollidest nähtuvalt on telefonisuhtluse kaudu võimalik realiseerida kuritegelikke eesmärke. Vangistuse tingimustes on vanglavälise suhtluse osas säilinud teatav kontroll, milleks tuleb eelvangistuses viibivatel isikutel endil anda kohustuslikus korras ja distsiplinaarkaristuse ähvardusel ülevaated enda tehtud telefonikõnedest. Ka on vanglal endal julgeolekukaalutlustel õigus kontrollida välisilmaga suhtlust. Eelvangistuse tingimustes on M. Kangronil võimalus uute kuritegude toimepanemisega jätkamiseks väiksem ja nendega vahelejäämise tõenäosus olulisel määral suurem.

maakohus sisuliselt põhjendanud, miks ta leiab, et elektroonilise valve kohaldamine ei ole piisav ja küllaldane meede ning milles seisneb oht käesoleva kohtuasja arutamise vastu suunatud kuritegude toimepanemiseks M. Kangroni poolt. Kaitsja leiab, et üksnes M. Kangroni senine elukäik, s.h tema varasem karistatus ja võimalik menetluse mõjutamine ei ole aluseks tema jätkuvaks vahi all pidamiseks. Kaitsja hinnangul puudub käesolevas menetluses igasugune konkreetne informatsioon, mille alusel saaks asuda seiskohale, et M. Kangron vabaduses viibimine on ühiskondlikult ohtlik või käimasolevat menetlust kahjustav. Maakohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis viitaksid M. Kangroni soovile menetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt toime panna kuritegusid. Kaitsja viitab Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-52-02 ja Inimõiguste Kohtu lahendis Sulaoja vs. Eesti avaldatud seisukohtadele ning leiab, et maakohus ei ole M. Kangroni senist elukäiku hinnates pööranud tähelepanu olulisele asjaolule, et isiku varasem kuritegeliku käitumise dünaamika näitab tema tegevuse järjest vähenevat ühiskonnaohtlikkust (esimese astme kuriteolt, teise astme kuriteole). Ka käesolevas kriminaalmenetluses kahtlustatakse M. Kangronit kuriteos, mille põhitegu on teise astme kuritegu ning täiendavalt inkrimineeritud KarS § 255 lg 1 ei ole kaitsja hinnangul süüdistaja jaoks perspektiivikas. 6.2 Kaitsja rõhutab, et M. Kangronil on ka vangistuse tingimustes võimalik kasutada telefoni ning tal puuduvad ka igasugused kõnepiirangud. Asjaolu, et vanglavälise suhtluse osas on säilinud teatav kontroll, ei saa kaitsja hinnangul olla aluseks elektroonilise valve kohaldamisest keeldumiseks. Kaitsja leiab, et ka elektroonilise valve puhul säilib teatav kontroll ning viitab elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra §-le 18. Kaitsja hinnangul on käimasoleva kriminaalmenetluse mõjutamise oht vahistamise alusena käesolevaks hetkeks oma aktuaalsuse minetanud: kohtueelse uurimise lõpuleviimisega on tõendid fikseeritud ja enamasti dokumentaalsed (suures osas jälitusmaterjalid), tunnistajate mõjutamine ei ole tulenevalt kõnepiirangute puudumisest takistatud ka vahi all olles. 6.3 Tõkend vahistamine riivab ebaproportsionaalselt M. Kangroni põhiõigusi, eelkõige PS § 20 tulenevat õigust (vt ka Riigikohtu otsus 3-4-1-16-08). Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist artiklist 5 kohaldamispraktikas on korduvalt rõhutatud vajadust iga üksiku kriminaalasja puhul kogu kriminaalmenetluse vältel jälgida, et vahi all peetaks isikuid üksnes siis ja nii kaua, kui see on kriminaalmenetluse tagamiseks tõepoolest vältimatult vajalik (milline põhimõte tuleneb ka KrMS § 137 lg-s 1 sätestatust). Samuti tuleb jälgida PS §-s 22 sätestatud süütuse presumptsiooni põhimõtet. 6.4 Kaitsja märgib viidetega EIK praktikale, et isiku kinnipidamisele tuleb alati eelistada tema vabastamist ja tuleb veenduda, kas vähem intensiivsed meetmed tagamaks isiku osalemist kohtueelses ja kohtumenetluses võiksid olla piisavad. Kohtud ei tohi kasutada standardseid formuleeringuid ning peavad analüüsima, kas aja kulgedes endised põhjused kinnipidamiseks on ära langenud. Isiku kinnipidamise vajalikkust ei saa põhjendada „üldiselt ja abstraktselt“, kohtud peavad jälgima menetluse käiku ning käsitlema küsimust, kas esialgsed põhjused kinnipidamiseks võiksid aja jooksul ära kaduda. 6.5 Kaitsja rõhutab, et kriminaalhooldaja hinnangul ei ole M. Kangroni elukohas elektroonilise valve kohaldamise osas mitte mingeid takistusi ning toob välja, et M. Kangroni ootab vabaduses pere. Talle on elektroonilise valve kohaldamisel tagatud töö ja sissetulek XXX OÜ poolt. Viimase kinnitusest nähtub, et M. Kangronil on võimalus töötada kodus. Kaitsja hinnangul ei nähtu maakohtu määrusest, et kohus oleks taotlust lahendades arvestanud isiku perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Kaitsja märgib, et M. Kangronit ootavad tema elukaaslane ja kasulaps. Kohus ei ole põhjendanud, miks ei ole käesoleval juhul arvestatud isiku perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohast tähtsaid asjaolusid. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

nõustub maakohtu põhjendustega, ei pea ta vajalikuks neid tervikuna korrata ning märgib vastuseks määruskaebusele järgnevat. KrMS § 1371 lg 1 sätestab, et kahtlustatava või süüdistatava taotlusel võib eeluurimiskohtunik või kohus asendada vahistamise kohustusega alluda KarS § 751 lg-s 1 sätestatud elektroonilisele valvele.

Andmata hinnangut M. Kangroni süüküsimusele ja hindamata esitatud süüdistuse perspektiivikust KarS § 255 lg 1 järgi (mille puudumisele kaitsja viitab), tuleb märkida, et M. Kangroni näol on tegemist isikuga, keda on korduvalt karistatud erinevate varavastaste kuritegude toimepaneku eest nii tingimisi kui ka reaalse vangistusega. Viimati vabanes ta karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt 18.10.2010 (katseaja lõpuga 18.10.2011). Käesolevas asjas on teda esitatud süüdistuse kohaselt alust kahtlustada kuritegude toimepanekus ajavahemikul 2012. aasta maist kuni augustini, s.o poole aasta möödumisel katseaja lõppemisest, mistõttu ei saa teda kindlasti liigitada väheohtlikuks. 7.2 Samuti ei lükka ringkonnakohtu hinnangul määruskaebuses esitatud väited vanglas suhtlemispiirangute puudumisest ümber maakohtu järeldust, et M. Kangronil oleks võimalik elektroonilise valve all kuritegude toimepanemist jätkata sidevahendeid kasutades. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega, et vanglas on võimalike uute kuritegude toimepanemise oht kontrolli ja järelevalve tõttu selgelt piiratum, samas kui elektrooniline valve ei takistaks M. Kangronil uute samalaadsete kuritegude toimepanemist. 7.3 Kaitsja on esitanud ka etteheite, mille kohaselt ei ole maakohus arvestanud määruse tegemisel M. Kangroni perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohast tähtsaid asjaolusid. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole M. Kangroni puhul, kes süüdistuse kohaselt osales lühikese aja jooksul pärast talle KarS § 202 lg 1,2 järgi mõistetud karistuse vabastamisele järgnenud katseaja lõppemist uues ulatuslikus maksukuriteos, perekonna olemasolu ilmselgelt selliseks asjaoluks, mis annaks alust teda vahi alt vabastada. Ka käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistuse kohaselt pani ta teiste isikutega toime kuriteod materiaalse kasu saamiseks (grupp teenis märkimisväärses summas tulu). Seega ei välista määruskaebuses toodud asjaolud nagu töö- ja elukoha olemasolu ning perekondlikud kohustused M. Kangroni vahistamise asendamist, kuna need olid süüdistataval olemas ka kuriteo toimepanemise ajal, kuid süüdistusakti kohaselt pani ta sellele vaatamata toime uued kuriteod. 7.4 Puutuvalt kaitsja väidetesse M. Kangroni vabaduse võtmise kooskõlast põhiseadusega ja EIK praktikaga tuleb märkida, et vabadusõigusesse sekkumine on tõepoolest lubatud üksnes juhul, kui see on seaduses selgelt ette nähtud, see on põhjendatud ja kooskõlas kehtiva õigusega. Käesoleval juhul leiab kohtukolleegium, et maakohus on arvestanud M. Kangroni käitumist selle terviklikkuses ja vahistamisaluse olemasolu ning jõudnud õigustatult järeldusele, et taotlus vahistamise asendamiseks tuleb jätta rahuldamata.

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.