Kohtulahend

Välja mõista O.M `lt KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3 alusel tasu toksikoloogiaekspertiisi eest summas 50 (viiskümmend) eurot, milline tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas, nr. 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ja selgitusena: “O.M , kriminaalasi 1 – 13 – 2924, ekspertiisitasu.“ Välja mõista O.M `lt KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel tasu riigi õigusabi osutamise eest summas 79 (seitsekümmend üheksa) eurot ja 20 (kakskümmend) euro senti, milline tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas, nr. 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ja selgitusena: “O.M , kriminaalasi 1 – 13 – 2924, õigusabikulud.“ Välja mõista O.M `lt KrMS §-de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul igakuiselt summas 40 (nelikümmend) eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas, nr. 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ja selgitusena: “O.M, kriminaalasi 1 – 13 – 2924 sundraha“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU

O.M on kohtu alla antud kokkuleppemenetluse raames ja süüdistatakse selles, et tema, olles kinnipeetav Vangla üksuses ning omamata arsti ettekirjutust narkootilise ja psühhotroopse aine tarvitamiseks, tarvitas kindlaks tegemata kuupäeval narkootilisi aineid, mille tarvitamise tõttu temalt 22.12.2012.a. võetud uriiniproovist leiti toksikoloogiaekspertiisiga metadooni, mis kuulub sotsiaalministri 18.05.2005.a. määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase

arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) II nimekirja, kuhu kuuluvad ained, mille käitlemine Eestis on keelatud. Sellega O.M pani toime KarS § 331 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kinnipeetava poolt narkootilise aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise. Vastavalt KrMS § 245 alusel 27.03.2013.a. süüdistatav O.M, viimase kaitsja Gennadi Kull ning Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Aare Pere sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, kus vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör KarS § 331 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatava karistamist eest vangistusega 1 kuu. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 12.03.2013 Harju maakohtu poolt mõistetud ja ärakandmata karistuse – 27.03.2012 seisuga on ärakandmata karistus 1 kuu vangistust – võrra ning liitkaristuseks mõista 2 kuud vangistust. Süüdistatav O.M tunnistas kohtuistungil end temale KarS § 331 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemises täielikult süüdi ning kahetses toimepandut. Süüdistatav O.M selgitas, et 27.03.2013.a. sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Aare Pere, tema (O.M ) ja tema kaitsja Gennadi Kull kokkuleppemenetluses kokkuleppe temale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes ning et ta jääb selle juurde. Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Aare Pere ja kaitsja Gennadi Kull selgitasid samuti, et nad jäävad 27.03.2013.a. kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe juurde O.M `le mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus kuulanud üle süüdistatava, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis leiab , et tõendamist on leidnud süüdistatava O.M poolt KarS § 331 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning süüdistatava O.M käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 331järgi. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava O.M selgituse ja prokuröri abi arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav O.M on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb O.M temale esitatud süüdistuses KarS § 331 järgi süüdi tunnistada ja talle karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab O.M süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9 kohaselt on ekspertiisitasud, tasu riigi õigusabi osutamise eest ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha käsitletavad menetluskuludena. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et O.M `l esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas

selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et O.M `lt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1 – 10 – 3472; 1 – 10 – 16328 ja 1 – 10 – 15032. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t. määrata sundraha hüvitamine ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. Kohus arvestab siinkohal asjaoluga, et vanglas viibival isikul on rahaliste nõuete täitmine raskendatud. Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 3, 4, 9; 180 lg 3, 248 lg 1 p 5; 249; 311; 313. Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.