1-13-2237/5 - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Heiki Visnapuult riigituludesse menetluskuludena sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot ja riigi õigusabi kulud 19 (üheksateist) eurot 20 senti. Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud summas 499 (nelisada üheksakümmend üheksa) eurot 20 senti tasumisele ositi 12 (kaksteist) kuu jooksul järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisest on Heiki Visnapuu kohustatud tasuma igakuiselt vähemalt 41 (nelikümmend üks) eurot 60 senti kuni menetluskulude täieliku hüvitamiseni. Juhul, kui Heiki Visnapuu ei pea kohtu määratud maksegraafikust kinni, tuleb pärast esimese makse tegemata jätmist pöörata kohtuotsus menetluskulude sissenõudmiseks sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874. Selgitusse tuleb märkida kriminaalasja number, makse nimetus ja oma nimi. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse juhul, kui tegemist on kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega vastavalt KrMS § 339 lg-le 1. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

Sellega pani Heiki Visnapuu toime KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o rahu ja avaliku korra rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 263 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Heiki Visnapuule karistuseks 7 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Heiki Visnapuu eelvangistuses viibitud aeg 0405.02.2013, s.o 2 päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 6 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 73 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Heiki Visnapuu ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et Heiki Visnapuu on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Heiki Visnapuu süüdi tunnistada KarS § 263 p 1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas Menetluskuludeks on riigi õigusabi kulud kohtueelses menetluses 19.20 eurot, samuti süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 480 eurot (palga alammäär on 320 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. Heiki Visnapuu on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma, paludes võimalust maksta neid ositi. Tema töötasu on 168 eurot kuus. Kohus leiab, et Heiki Visnapuule tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel anda võimalus hüvitada menetluskulud maksimaalse tähtaja jooksul, milleks on üks aasta, kuna tema sissetulekuid arvestades käib kõigi menetluskulude ühe korraga hüvitamine talle ilmselgelt üle jõu.