Toimik nr 1-11-6036
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
08.aprillil 2013 Jõhvi kohtumajas
Kohtuasja number
1-11-6036
Kohtukoosseis
Kohtunik Inna Kirsipuu
Kohtuistungi sekretär, tõlk
Merike Erisalu, tõlk Inga Kaljus
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid H.Z-i tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks
Asja läbivaatamise kuupäev
08.04.2013 avalikul kohtuistungil
Süüdimõistetu
H.Z, isikukood xxx, kannab karistust Viru Vanglas
Kaitsja
Vandeadvokaat Irina Žurina
Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta H.Z vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista H.Z-ilt kriminaalmenetluse kulud: 43,20 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. H.Z tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber 2800049900. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.
Asjaolud 1(4)
Viru Vangla esitas 11.03.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava H.Z-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. H.Z tunnistati Viru Maakohtu 12.09.2011 otsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p 5,8,9, § 200 lg 2 p 4 järgi ning karistati 3 aasta 2 päeva pikkuse vangistusega. Karistuse algus 08.12.2010 ja lõpp 10.12.2013. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 11.03.2013. Kinnipidamisasutusest H.Z-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 6 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on vangistuse jooksul osalenud xxx tugigrupi töös ning alates 04.01.2013 õpib riigikeelt A1 tasemel ja alates omandab abikoka eriala. Ennetähtaegse vabanemise korral soovin H.Z elama asuda oma ema xx x korterisse aadressil xxx, kus elas ka enne kinnipidamist. Kinnipeetaval on põhiharidus, eriala puudub. Ametlikult on isik töötanud vaid ühel korral, enamasti teinud juhutöid ehitusel. Kuriteod toime pandud varalise kasu saamise eesmärgil. Enne kinnipidamiskohta sattumist oli arvel töötukassas. Vabanedes ei ole kinnipeetaval kindlat töökohta ega eriala. 21.02.2013 seisuga on isikul 3 156,46 euro suuruses tasumata võlanõudeid. Isik eitab alkoholiga kuritarvitamist. Karistusregistri andmetel on isikut kuuel korral karistatud AS § 70 alusel ajavahemikus 2003-2008. Isik alustas narkootikumide tarvitamist 18 eluaastaselt. Süstis 2003-2006 amfetamiini kord nädalas, 2008 tarvitas valget hiinlast pool aastat. Enne käesolevat vahistamist tarvitas kinnipeetav enda sõnul fentanüüli ebaregulaarselt, umbes 2 korda nädalas veeni, viimati detsembris 2010. Isik on korduvalt toime pannud vägivallaga seotud kuritegusid. Isik ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid reegleid. Kriminaalkorras karistatud 2 korral, väärteo korras karistatud 12 korda. Mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 75% ja vägivalla komponendiga uue kuriteo sooritamise tõenäosus kahe aasta jooksul on 43%. Vangla ei toeta kinnipeetava vabanemist tingimisi ennetähtaega. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt soovib kinnipeetav ennetähtaegse vabanemise korral elama asuda oma ema xx xx korterisse aadressil xxx. L.Potemkina elab korteris üksi. L.Potemkina on pensionil ja xx ning on nõus H.Z vanglast vabanemisel toetama materiaalselt ja moraalselt. Kinnipeetaval on põhiharidus. Vabanedes garanteerib kinnipeetavale töökoha xx OÜ (lk 79). Kinnipeetavat on kaks korda kriminaalkorras karistatud esimese astme kuritegude eest. H.Z taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Prokurör kirjalikult ei toeta kinnipeetava H.Z-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist, lähtudes mh iseloomustuses uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele antud hinnangust. Kaitsja toetab kaitsealust. Vangistuse ajal on isik hõivatud kasuliku tegevusega , õppis abikoka eriala, ta on motiveeritud loobida narkootikumidest, vabaduses on talle garanteeritud töökoht, (garantiikiri on esitatud)Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse ja arvestades prokuröri kirjaliku seisukohta, leiab, et H.Z tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib 2(4)
süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. H.Z on teist korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab esimest korda. Varasemalt on isik Viru Maakohtu 28.04.2009 otsusega süüdi tunnistatud KarS § 209 lg 2 p 1, § 200 lg 1, § 199 lg 2 p 9 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud vangistust katseajaga 3 aastat. Käesoleval ajal kannab H.Z karistust katseajal toime pandud varguse ja röövimise eest. Viru Maakohtu 12.09.2011 kohtuotsusest (lk 16-22) on näha, et tegemist on 12 episoodilise asjaga, nendest on varguse episoode 10 ja 2 röövimise episoodi ja kuriteoga on tekitatud kannatanutele märkimisväärset kahju. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 4-11) on näha, et kinnipeetavat on 24 korral karistatud väärteokorras, nendest 6 korral Alkoholiseaduse § 71 alusel, 5 korral Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 15 ́1 alusel ja 10 korral väheväärtusliku asja varguse eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused H.Z-i puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetav omab 6 kehtivat distsiplinaarkaristust. Karistused on enamjaolt määratud tööle minemast keeldumise eest ja tubakatoodete omamise eest. Tööst keeldumine on kohtu arvates tõsine rikkumine, mis näitab isiku suhtumist seadusekuulekasse elusse. Rikkumiste arv ja iseloom näitab, et vangistuse ajal ei ole H.Z oma käitumist ega mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võtta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuse jooksul osalenud xx tugigrupi töös ja alates 01.09.2012 omandab abikoka eriala. Isikul on isikut tõendav dokument Välismaalase pass kehtivusega kuni 25.09.2014. Vabanedes asub H.Z elama oma ema xx xx juurde aadressile xxx. Kinnipeetaval on kindel töökoht xxx poolt (garantiikiri kohtu toimik lk 79). xx xxx on pensionil ja xx ning on nõus H.Z vanglast vabanemisel toetama materiaalselt ja moraalselt. Samas ilmekas asjaolu on see, et isik on vangistuse ajal korduvalt keeldunud tööst. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud. Arvestades H.Z-i poolt toimepandud kuritegude asjaolusid (esimesel korral karistatud röövimise, varguse ja kelmuse eest, teisel korral varguste ja röövimise eest), korduvaid karistusi, tema käitumist vabaduses (katseajal uus kuritegu ja väärteod), tema käitumist vangistuses (6 distsiplinaarkaristust), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isikut on varasemalt karistusest tingimisi vabastatud, katseaja jooksul pani süstemaatiliselt toime vargusi ja röövimise. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest isegi vangla režiimis. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Ka varem oli süüdimõistetul kindel elukoht ja ema toetus, kuid see ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panna. Narkootikumide tarvitamine ja üle 3156,46 euro suurused võlad omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist.
3(4)
Isik, kes pani toime kuriteo korduvalt ja seda veel katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab koh us süüdimõistetu H.Z temale 12.09.2011 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. allkirjastatud digitaalselt Kohtunik Inna Kirsipuu
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.