Tartu Maakohus 05.04.2013.a, kell 14.50 Võru kohtumaja
Kriminaalasja number
1-13- 1849 (13260100224)
Kohtunik
Heiki Kolk
Kohtuistungi sekretär
Kerli Mikson
Kriminaalasi
J.L süüdistuses kokkuleppemenetluses
Prokurör
Riita Serikova
Süüdistatav
KarS
§
lg
järgi
J.L , isikukood: XXX, EV kodanik, põhiharidus, emakeel: eesti keel; ei tööta; elukoht ja aadress: xxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Karistatus: kriminaalkorras karistatu seitse korda, viimati: - 30.11.2011 Tartu Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kuuekuulise vangistusega tingimisi 2 aasta ja 6 kuulise katseajaga Tõkend: elukohast lahkumise keeld. Juhindudes KrMS §-dest 248 lg 1 p 5, 311, 313 kohus otsustas:
xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumit viibimiseks.
2 (3)
Kokkuleppe sisu Karistuse liik ja määr: KarS § 213 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör J.L karistuseks kuus kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel, suurendades mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 30.11.2011. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – kuue kuu võrra, mõista süüdistatavale liitkaristus üks aasta vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 69 alusel asendada vangistus 730 (seitsmesaja kolmekümne) tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha ühe aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal on isik kohustatud järgima kontrollnõudeid vastavalt KarS § 75 lg 1 sätestatule. Kohtuliku arutamise järeldused Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai J.L aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kaitsja osavõttu kohtuistungist ja otssue kuulutamisest ei soovinud. Kohtuistungil selgitas J.L kokkuleppe sõlmimise asjaolusid, märkis, et kokkulepe oli tema vaba tahe. J.L nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Esitatud tsiviilhagi võttis süüdistatav õigeks. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ning palus selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et J.L tuleb süüdi tunnistada kokkuleppes näidatud kuriteos ja karistus mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.
Heiki Kolk kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.