Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
04 .aprill 2013.a. Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu
Kriminaalasja number
1-11-4977
Kohtunik
Epp Tombak
Kohtuistungi sekretär
Maie Loks
Täitmiskohtuniku asi
Süüdimõistetu XXX vangistusest vabastamise otsustamine
Prokurör
Margit Luga (kohtuistungil ei osalenud)
Kinnipeetav
XXX - isikukood XXX, XXX, XXXX, elukoht ennetähtaegsel vabanemisel-XXX, kriminaalkorras karistatud 12-l korral, viimane karistus mõistetud Harju Maakohtu 31.08.2011 kohtuotsusega KarS §-de 199 lg 2 p 5,9 - 25 lg 2 alusel, KrMS § 238 lg 2 sätteid kohaldades vangistus 30 päeva, KarS § 65 lg 2 alusel suurendatud karistust Harju Maakohtu 06.04.2010 mõistetud karistuse – vangistuse 2 aastat 8 kuud võrra, liitkaristuseks mõistetud vangistus 2 aastat ja 9 kuud; kannab karistust Tartu Vanglas
Kaitsja
Aivar Hint
Kohtuistungi toimumise aeg
04. aprill 2013.a.
tingimisi
ennetähtaegse
Kui menetluskulu pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse see täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras.
Kohus on seisukohal, et kohtule esitatud asjaolud ja nende alusel tehtavad järeldused ei võimaldada süüdimõistetu XXX vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. KarS § 76 lg 1 p 2 sätestab, et kohus võib teise astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistuse vabastamine. Tartu Vangla ei toeta XXX tingimisi ennetähtaegset vabanemist, arvestades tema poolt kuritegude toimepanemise tõenäosust lähema kahe aasta jooksul. K. M. on varasemalt süüdi mõistetud korduvate varguste ning kahel korral alaealiste vastu suunatud seksuaalkuritegude eest. Vangistuses omab kahte kehtivat distsiplinaarkaristust. Ta on läbinud vangistuses sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, osalenud vangla tööhõives majandusabitöödel ning omandab keevitajakutset. Alkoholiprobleemiga tegelemiseks on läbi viidud toetavad vestlused inspektor-kontaktisikuga. Korduv kriminaalkorras karistatus näitab kinnistunud kriminaalseid hoiakuid. Kinnipeetav väljendab igapäevaselt kriminaalset käitumist pooldavaid ja õigustavaid seisukohti, vanglateenistuseametnikesse suhtub negatiivselt. K. M. ei väärtusta üldtunnustatud ühiskonnanorme, ei soovi oma käitumist muuta ja tegude eest vastutada. Tulevikuks on K.M. püstitanud eesmärgiks leida kindel töökoht ja elada pereelu. Kriminaalhooldusosakonna kirjalikust arvamusest nähtub, et K. M. on toetav lähivõrgustik XXX ja XXX näol. Vangistuse ajal on ta XXX tihedalt suhelnud nii kirja kui telefoni teel, XXX on käinud vanglas kokkusaamistel. Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral asub XXX elama oma XXX M. M. juurde aadressil XXX. Kinnipeetava XXX on XXX, kuid töötab ka XXX ning on võimeline XXX esialgu toetama, võimaldades talle elukoha ja toidu. K.M. on varasemalt korduvalt määratud kriminaalhooldusele, kuid on jätkanud katseaegadel väärtegude ja kuritegude toimepanekut, ka praegust vangistust kannab ta katseajal toimepandud kuriteo eest. Isikul on olnud probleeme kontrollnõuetest kinnipidamisega, ta ei ole ilmunud määratud aegadel registreerimistele ning on lahkunud elukohast ilma eelnevalt luba taotlemata. Varasemad vangistused ja tingimisi määratud karistused ei ole siiani kinnipeetava käitumisele mõju avaldanud. Eeltoodust on võimalik järeldada, et XXX varasem elukäik ei võimalda teda tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Kohus ei pea võimalikuks vabastada isikut, kes on katseajal toime pannud kuriteo ning kes on eelnevalt korduvalt karistatud. Vangistuses on ta toime pannud distsiplinaarüleastumisi. Juba need asjaolud näitavad, et karistused ei ole isikule mõju avaldanud, millist asjaolu kinnitab ka vangla iseloomustus. Selles on rõhutatud, et K.M. väljendab kriminaalset käitumist pooldavaid seisukohti ning ei väärtusta üldtunnustatud ühiskonnanorme. Käesolevat karistust kannab K.M. liitkaristusena muuhulgas alaealise vastu suunatud seksuaalkuriteo eest, varguse katse eest mõistetud karistust on vähendatud seoses kriminaalasja läbivaatamisega lühimenetluses.
3 (4)
Positiivsed asjaolud, nagu vangistuses sotsiaalprogrammi läbimine, tööhõives osalemine, keevitaja kutse omandamine ning lähedaste toetus ei kaalu antud juhul üles süüdimõistetu varasemast elukäigust tulenevaid negatiivseid asjaolusid, eelkõige seda, et isik on korduvalt karistatuna uuesti toime pannud kuritegusid. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdimõistetul hüvitada menetluskulu – määratud kaitsjale makstav tasu, summas 81,60 eurot.
Epp Tombak Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.