Kriminaalasi nr. 1-13-2806
Kohus
Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Otsuse tegemise aeg ja koht
03. aprill 2013.a Tallinnas
Kriminaalasja number
1-13-2806 (13230100704)
Kohtunik
Julia Vernikova
Kohtuistungi sekretär
Raivo Seppo
Tõlk
Ines Üprus
Kriminaalasi
S.H süüdistuses KarS § 263 p 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Katrin Kabel
Süüdistatav
S.H
Isikukood XXX; elukoht: XXX; kodakondsuseta; põhiharidusega; emakeel- vene keel; töökoht puudub Kriminaalkorras karistatud viiel korral, viimati Harju Maakohtu 04.10.2011.a otsusega KarS § 320 lg 1 ja KarS § 199 lg 2 p 9 järgi vangistusega 3 kuud ja 28 päeva tingimisi, katseajaga 18 kuud; väärteokorras karistatud korduvalt Tõkend:
Kaitsja
Elukohast lahkumise keeld; KrMS § 217 alusel kinni peetud 16.01.2013 kuni 17.01.2013
Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4, lg 2, § 311, § 313, § 175 lg 1 p 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1, Tunnistada süüdi S.H KarS § 263 p 1 alusel ning mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 16.-17.01.2013, s.o 2 päeva karistusaja hulka, mõistes S.H-le lõplikuks karistuseks 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Harju Maakohtu 04.10.2011.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva, mõistes liitkaristuseks 9 (üheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetav vangistus 9 kuud ja 26 päeva üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd, seega kokku 296 x 2 = 592 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata 2 (kaks) aastat. Vastavalt KarS § 75 lg 1 kohaselt on S.H üldkasuliku töö tegemise ajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas (XXX); 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuse täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. S.H suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada. Asitõendid- 2 CD plaati jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Välja mõista S.H-lt riigituludesse menetluskulud: II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot ning määratud kaitsjale makstud kaitsjatasu summa 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot ja 40 (nelikümmend) senti. Menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „S.H, 1-13-2806, menetluskulud“.
Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka faksi teel. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.
Käesolevas kriminaalasjas on tõendatud, et S.H, 16.01.2013.a. kella 19.45 ajal Tallinnas, aadressil Kärberi 34a asuvas baaris Ammi, asjasse mittepuutuva isiku nähes rikkus raskelt avalikku korda, heade kommetega, normidega ning reeglitega kinnistunud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi, järgnevalt – S.H sisenes baari ning kui baaritöötaja L Š palus tal baarist lahkuda, lõi kannatanut ilma põhjuseta jalaga kõhu piirkonda, põhjustedes oma tegevusega kannatanule füüsilist valu. Seega S.H, avaliku korra raske rikkumisega, mis on toime pandud vägivallaga, pani toime KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Juhindudes KrMS § 245 sätetest, on Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Katrin Kabel, süüdistatav S.H ja tema kaitsja Natalja Lausmaa käesolevas kriminaalasjas sõlminud järgmise kokkuleppe: KarS § 263 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava S.H karistamist vangistusega 6 (kuus) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse hulka 16-17.01.2013.a., so 2 päeva, mõistes lõplikuks kairistuseks 5 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Harju Maakohtu 04.10.2011.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, so 3 kuud ja 28 päeva, mõistes liitkaristuseks 9 kuud ja 28 päeva vangistust.
KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetav vangistus 9 kuud ja 26 päeva üldkasuliku tööga arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd, seega kokku 296*2=592 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata 2 aastat. Vastavalt KarS § 74 lg 1 mitte pöörata S.H karistust täielikult täitmisele, kui ta ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid. Vastavalt KarS § 75 lg 1 kohaselt on S.H käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuse täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav S.H ja tema kaitsja Natalja Lausmaa nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras.
Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub S.H temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.
Kohtunik Julia Vernikova
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.