Kohtulahend

jõustumisel.

Kohtuistungil süüdistatav M.L seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. M.L ́i kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: Harju Maakohtu 11.09.2012 otsus väärteoasjas nr 4-12-4008, mille kohaselt kaebemenetluses rahuldati osaliselt M.L ́i kaebus ning tühistati kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 26.07.2012 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,12,010061 osaliselt. Harju Maakohtu 11.09.2012 otsusega mõisteti M.L ́ile karistuseks Liiklusseadus § 127 lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. /t.l. 5-6/ Maanteeameti teate kohaselt oli vastavalt Harju Maakohtu otsusele väärteoasjas nr 4-12-4008 M.L-ilt võetud ära juhtumisõigus 3-ks kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest 12.09.2012 kuni 11.12.2012. /t.l. 23/ 01.11.2012 koostatud väärteoprotokollist AB1311246 nähtub, et M.L 01.11.2012 kell 11:45 Tallinnas Ehitajate teel, liikudes Õismäe tee suunas, juhtis mootorsõidukit Audi A6 Avant reg. märgiga XXX. /t.l. 7/ 01.11.2012 koostatud tunnistaja Birgit S `i ülekuulamisprotokolli kohaselt, tema, olles 01.11.2012 tööülesandeid täitmas ekipaaži 3482 koosseisus koos patrullpolitseinik D.Petroviga Ehitajate tee 116B juures teostades liiklusjärelvalvet peatas sõiduki Audi A6 Avant reg. nr XXX, mida juhtis M.L, kellel oli juhtimisõigus karistusena ära võetud. /t.l. 11/ 22.11.2012 koostatud kahtlustatava M.L-i ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunnistab ta end süüdi selles, et hoidis tahtlikult kõrvale kohtuotsusega määratud karistuse täitmisest. 11.09.2010 karistati teda kohtu poolt juhtimisõiguse äravõtmisega 3-ks kuuks. Oli teadlik, et peale kohtuotsuse jõustumist ei tohi ta sõiduautot juhtida. Kuid vaatamata sellele 01.11.2012 kell 11:45 juhtis Tallinnas, Ehitajate teel, liikudes Õismäe tee suunas mootorsõidukit Audi A6 Avant registreerimismärgiga XXX, mille juhtimiselt ta politsei poolt kinni peeti. Rooli läks kuna pidi sõiduki servisesse v a. Puhtsüdamlikult kahetseb tegu. /t.l. 14-15/ M.L-i karistusregistri väljavõte, mille kohaselt on teda väärteokorras karistatud 11.09.2012.a Harju Maakohtu poolt sõiduki juhtumise õiguse äravõtmisega 3 kuuks algusega 12.09.2012. M.L-i on korduvalt liiklusalaste väärtegude eest karistatud, kokku on tal 37 kehtivat väärteokaristust. Samuti on Lääne Prefektuuri Korrakaitsebüroo Paide Politseijaoskonna Patrullteenistuse 12.03.2012 otsusega mõistetud M.L-ile LS § 227 lg 2 järgi rahatrahv ja LS § 227 lg 5 p 1 alusel on M.L-ilt lisakaristusena ära võetud juhtimisõigus üheks kuuks. /t.l. 26-34/ Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2011 oli 8,61 eurot. /tl 19/ Kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava M.L ’i süüd tunnistavaid ütlusi, tunnistaja Birgit S `i ütlusi, väärteoprotokolli, Maanteeameti teadet, Harju Maakohtu 11.09.2012 otsuse väljatrükki, karistusregistri väljavõtet, teatist süüdistatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava M.L ́i käitumine kvalifitseeritud KarS § 329 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt Harju Maakohtu 11.09.2012 otsusega mõisteti M.L ́ile LS § 127 lg 2 alusel karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks, mistõttu pidanuks ta täitma jõustunud kohtuotsust ja hoiduma mootorsõiduki juhtimisest 12.09.2012 kuni

11.12.2012. Sellele vaatamata peeti ta mootorsõiduki juhtimiselt kinni 01.11.2012, mil temalt oli mootorsõiduki juhtimise õigus karistusena ära võetud. Taolistel asjaoludel hoidis M.L kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest. Seega on kohtueelsel menetlusel M.L-i käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 329 järgi. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna peab kohus võimalikuks arvestada kahetsust. Süüdistatavale KarS § 329 järgi inkrimineeritud süüteo eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 1 aasta. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt puudub süüdistataval kehtiv karistatus kriminaalkorras, küll on teda korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, millised on tasutud. Süüdistataval on olemas alaline sissetulek ning töökoht. Arvestades süüdistatava karistusandmeid liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest ning asjaolu, et süüdistatav on kõik temale määratud trahvid tasunud, võiks tulla järeldusele, et süüdistatava rahaline mõjutamine on ennast ammendanud ega ole saavutanud oodatud eesmärki, so ei ole sundinud süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Seega tuleks karistuse eesmärgi saavutamiseks kaaluda süüdistatava karistamist isiku vabadust piirava karistusega. Samas on süüdistatav arhiveeritud karistusandmete tõttu varem kohtu poolt kriminaalkorras karistamata isik ning kohus ei saa seetõttu asuda seisukohale, et ainult isiku vabadust piirav karistus saavutaks karistuse eesmärgi. Seetõttu leiab kohus, et käesoleval juhul puudub küllaldane alus süüdistatava karistamiseks vangistusega ja süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada sanktsioonis ettenähtud alternatiivset ja kergemaliigilist karistust, so rahalist karistust. Kohus leiab, et kuivõrd süüdistatavat on korduvalt karistatud väärteokorras liiklusalaste süütegude eest ning tal on ka varasemalt võetud ära juhtimisõigus, siis leiab kohus, et süüdistatavat ei saa karistada ettenähtud sanktsiooni alammääras. Küll peab kohus karistust kergendava asjaolu olemasolu tõttu võimalikuks mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatav on täisealine ja töövõimeline ning alalise sissetulekuga isik, mistõttu puudub alus osa menetluskulu jätmiseks riigi kanda seoses sellega, et süüdistatav ei oleks suure rahalise kohustuse tõttu võimeline resotsialiseeruma või et rahalised kohustused käiksid süüdistataval ilmselgelt üle jõu. Välja mõistetavast menetluskulust tuleb aga kohtu arvates riigi kanda jätta määratud kaitsjale makstud tasu seoses kriminaalasja eelmise kohtumenetlusega, kuivõrd kriminaaltoimik saadeti kohtust tagasi põhjusel, mis ei sõltunud süüdistatavast. Küll pidi kaitsja tegema ettevalmistusi kriminaalasja kohtulikuks arutamiseks. Seetõttu tuleb kaitsjatasu summas 57,60 eurot jätta riigi kanda. Mis puudutab aga ülejäänud menetluskulusid, siis leiab kohus, et süüdistatavalt tuleb välja mõista kõik menetluskulud, so käesolevas kohtumenetluses määratud kaitsjale makstud tasu, süüdimõistva otsusega välja mõistetav sundraha ja kaitsjale kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulu. Kuivõrd mõistetav rahaline karistus ja menetluskulud kogumis moodustavad küllaltki suure summa, siis leiab kohus, et süüdistataval käiks kõigi menetluskulude tasumine korraga üle jõu. Seetõttu asub kohus seisukohale, et menetluskulud võib määrata KrMS § 180 lg 3; § 423 ja § 424 alusel tasumisele ositi pikema aja jooksul.

Märt Toming kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.