Kohtulahend

Kriminaalasi nr 1-13-2329

EDASIKAEBAMISE KORD

Süüdistataval ja kaitsjal on õigus 15 päeva jooksul alates käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest, taotleda et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud otsus jõustub. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebemenetluses. Määruskaebus esitatakse Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. Menetluskulude osas võib esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtulahendist teada või pidi teada saama.

SÜÜDISTUS

E.B juhtis 23.02.2013 kella 23.40 ajal Järvamaal Paide vallas Tallinn-Tartu-VõruLuhamaa mnt 82. km-l mootorsõidukit xxxxxxxxx xxxxx xxxxx reg nr xxxxxx alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis väljendus selles, et tema ühes grammis veres oli alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,95 mg/l kohta. Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis E.B toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud süüdistusakti ja kriminaalasja materjalidega ning hinnanud neid kogumis, nõustub prokuröri ettepanekuga. Tegemist on teise astme kuriteoga, mille tõendamiseseme asjaolud on selged. Vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 mõttes. Kohus nõustub süüdistusaktis esitatud süüdistuse tõendatuse ja karistuse määraga. Kogutud ja uuritud tõendid kinnitavad, et E.B on ennast talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud ning andnud ütlusi süüteo objektiivsete asjaolude kohta. E.B ’e süüd tõendavad kogumis kriminaalasjas kogutud tõendid – indikaatorvahendi kasutamise, joobeseisundi tuvastamise protokoll, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos väljatrükiga, tunnistajate V.Vespere ja M.Peet’i ütlused ning E.B’e ütlused. Eeluuritud tõendid kogumis kinnitavad, et E.B pani toime süüdistuses kirjeldatud teo ning on selle toimepanemises süüdi. E.B ’e teole on antud õige kriminaalõiguslik hinnang KarS § 424 järgi. Asitõendeid asjas ei ole. Tsiviilhagi esitatud ei ole. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud kas rahaline karistus või vangistus kuni kolm aastat. KarS § 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes arvestab kohus E.B ’e poolt kahtlustatavana ülekuulamisel avaldatud kahetsust. Süüdistatav on kriminaalkorras karistatud. Kohus on seisukohal, et rahaline karistus prokuröri valitud määras on toimepandud süüteo tehiolusid ning süüdlase isikut arvestades põhjendatud - rahaline karistus kuulub täitmisele iseseisvalt, võimaldades süüdimõistetul samaaegselt täita ka varem määratud karistust (st teha üldkasulikku tööd) ning lisaks vähendab rahalise karistuse täitmine reaalselt süüdimõistetu käsutusse jäävaid rahalisi vahendeid, mõjudes seeläbi otseselt süüdimõistetu heaolule. Kohtu hinnangul võivad need asjaolud mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Põhjendatud on lubada E.B’el täita rahaline karistus ositi kohtu määratud tähtaja jooksul ja viisil. Arvestades, et E.B on ka varem karistatud analoogse kuriteo eest, on igati põhjendatud talle KarS § 50 lg 1 alusel ka lisakaristuse mõistmine, st mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine ning seda tähtajaga 6 kuud. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. E.B’e määratud kaitsjana osales menetluses vandeadvokaat Matti Reinsalu, kelle tasu on 38.40 eurot. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, st 480 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu, st E.B.

Sirje Lahesoo Kohtunik 2 (2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.