lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-12-10715/30

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 28.03.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-12-10715/30
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
28.03.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1128
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-12-10715/23Tartu Maakohus Tartu kohtumaja14.03.20131-12-10715/68Viru Maakohus Rakvere kohtumaja25.08.20141-12-10715/79Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium12.09.20141-12-10715/100Viru Maakohus Rakvere kohtumaja20.04.20151-12-10715/117Viru Maakohus Rakvere kohtumaja09.06.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

28. märts 2013, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-12-10715

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Paavo Randma, Maarika Kuusk

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 14. märtsi 2013 kohtuotsus kokkuleppemenetluses

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdistatav J.A määruskaebus

(J.A) apellatsioon ja

RESOLUTSIOON

1.Juhindudes KrMS § 326 lg 2 ls-st 1, § 323 lg 2 p-st 2 ja § 318 lg 3 p-st 4 jätta süüdistatav J.A apellatsioon tsiviilhagi vaidlustamise kohta läbi vaatamata.
2.Juhindudes KrMS § 189 lg-st 3, §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta süüdistatav J.A määruskaebus väljamõistetud menetluskulude vaidlustamise kohta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Esimese astme kohtu otsuse sisu
1.J.A mõisteti Tartu Maakohtu 14.03.2013 otsusega kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 257, § 266 lg 1 ja § 200 lg 2 p 4, 7 järgi ning KarS § 64 lg 1 ja KarS § 68 lg 1 kohaldamisega mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 aasta 1 kuu 24 päeva vangistust alates 26.05.2012.
1.1.
KrMS § 180 lg 1 alusel mõisteti J.A-lt riigituludesse menetluskuludena välja kokku 1741 eurot 30 eurosenti: 671 eurot 60 eurosenti määratud kaitsjale kohtueelses menetluses ja enne 07.11.2012 süüdistusakti kohtusse saabumist makstud tasu, 268 eurot 80 eurosenti määratud kaitsjale pärast 07.11.2012 süüdistusakti kohtusse saabumist määratud tasu, 90 eurosenti kaitsjale kriminaalasja toimikust koopia tegemise kulu ja 800 eurot sundraha. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldati vanglas viibival J.A menetluskulusid tasuda ositi – kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates 12 kuu vältel iga kuu 25. kuupäevaks vähemalt 145,11 eurot kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
1.2.Maakohtu otsusega rahuldati H.K. , I.L. , J.M. tsiviilhagid VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, 8 alusel ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 231 lg 2, 4 ja § 440 lg 1, 2 alusel ja mõisteti kuritegudega tekitatud kahjude hüvitamiseks J.A-lt välja: 310 eurot I.L. kasuks,

2090,90 eurot H.K. kasuks ja 585,84 eurot J.M. kasuks. Maakohus määras, et H.K. ja J.M. tsiviilhagid kuuluvad Tartu Maakohtu 14.03.2013 kohtuotsuse ja Tartu Maakohtu 24.10.2012 kohtuotsuse alusel kannatanutele hüvitamisele A.H. ja J.A poolt solidaarselt. Apellatsioonis ja määruskaebuses esitatud taotluste sisu

2.J.A taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist väljamõistetud tsiviilhagi ja menetluskulude osas, tsiviilhagide uuesti lahendamist ja menetluskulude riigi kanda jätmist.
2.1.J.A hinnangul mõistis maakohus välja põhjendamatult suured tsiviilhagid. J.A leiab H.K. hagi osas, et kannatanu ei tõestanud millegagi summa päritolu ning puuduvad dokumentaalsed tõendid, et kannatanul tõepoolest nimetatud summa oli. J.M. hagi osas leiab J.A, et J.M. võttis mobiiltelefoni lepingu alusel oma lapselapsele ja viimane hakkab maksma J.M. nimele võetud mobiiltelefoni eest. J.A leiab, et kannatanu oleks võinud ise võtta mobiiltelefoni oma nimele. Määruskaebuse esitaja hinnangul ei ole arusaadav, kuidas J.M. on hagiga seotud. Süüdistatav märgib, et ei tunne J. M. ja arvab, et viimane tahab vaid tema arvelt rikastuda. I.L. hagi osas leiab, et puuduvad tõendid, et kuldketil on niivõrd kõrge hind ja puuduvad tõendid, kust see kett oli ostetud. J.A hinnangul on kannatanud jätnud põhjendamatult hagid tõendamata ja esitanud vaid sõnalisi väiteid, mis on jäetud kontrollimata. J.A hinnangul on hagisummad üle hinnatud ja kannatanud tahavad riigi abil rikastuda. J.A leiab, et maakohus oleks pidanud hagisumma jagama tema ja kaasosalise A. H. vahel.
2.2.J.A hinnangul on temalt väljamõistetud kohtukulud summas 800 eurot põhjendamatult suured. Samuti on advokaadi kasuks 07.11.2012 välja mõistetud 671,6 eurot ja hiljem välja mõistetud 268,80 ja 90 senti koopia eest, kokku 1741,30 eurot põhjendamatult suured. J.A märgib, et ei saa kulusid tasuda, kuna viibib vanglas, tal pole tööd ja ta on maksevõimetu. Ringkonnakohtu seisukoht
3.Ringkonnakohus leiab, et J.A apellatsioon tsiviilhagi vaidlustamise kohta tuleb jätta läbi vaatamata ning määruskaebus menetluskulude vaidlustamise kohta tuleb jätta rahuldamata. KrMS § 326 lg 2 sätestab, et kohtunik koostab apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile käesoleva seadustiku § 323 lõike 2 punktides 1–3 sätestatud alustel. KrMS § 323 lg 2 p 2 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole käesoleva seadustiku § 318 järgi apellatsiooniõigust. KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt ei saa apellatsiooni esitada kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale, välja arvatud § 318 lõikes 4 sätestatud juhtudel. KrMS § 318 lg 4 järgi võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Sama sätte kohaselt võivad süüdistatav ja kaitsja esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KrMS § 189 lg 3 sätestab, et kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi kriminaalmenetluse seadustiku
15.peatüki kohaselt.
4.J.A taotleb apellatsioonis maakohtu otsuse tühistamist tsiviilhagi osas, kuna leiab, et kannatanutele põhjustatud kahju suurus on tõendamata.

Ringkonnakohus leiab, et J.A ei ole apellatsioonis tuginenud asjaoludele, mille kohaselt oleks maakohus rikkunud kokkuleppemenetluse norme või rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust mõistes J.A süüdi teos, mis ei ole kuritegu, teo ebaõigesti kvalifitseerinud või mõistnud J.A-le karistuse, mis ei ole seaduses ette nähtud. J.A on apellatsioonis vaidlustanud vaid kannatanutele tekitatud kahju suurust. Seega on J.A vaidlustanud kokkuleppemenetluse aluseks olnud asjaolusid, mida KrMS § 318 lg 3 p 4 ja § 318 lg 4 järgi apellatsioonimenetluses vaidlustada ei saa. Nii kokkuleppest kui ka maakohtu istungi protokollist (3 kd tl 128) nähtub, et J.A on sõlmitud kokkuleppega, sh tsiviilhagidega, täielikult nõustunud ning J.A apellatsioonist, maakohtu otsusest ega J.A-ga sõlmitud kokkuleppest ei avaldu ka maakohtu poolt kokkuleppemenetluse normide rikkumist ega kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist. Seega puuduvad ringkonnakohtu hinnangul KrMS § 318 lg-s 4 sätestatud asjaolud, mis võimaldaksid kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale apellatsiooni esitada. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus J.A apellatsiooni tsiviilhagi vaidlustamise kohta läbi vaatamata.

5.J.A on vaidlustanud ka temalt väljamõistetud menetluskulusid, leides, et need on põhjendamatult kõrged ja ta ei saa neid tasuda, kuna viibib vanglas, on maksejõuetu ja tal puudub töökoht. Ringkonnakohus leiab, et J.A poolt määruskaebuses esitatud põhjendused ei anna alust menetluskulude vähendamiseks ega riigi kanda jätmiseks. J.A on vaid üldsõnaliselt väitnud, et menetluskulud on liiga suured. Ringkonnakohtu hinnangul on J.A-lt kaitsja tasud, kriminaalasja materjalidest koopiate tegemise kulud ja sundraha välja mõistetud põhjendatult ning puudub alus J.A menetluskulude vähendamiseks või riigi kanda jätmiseks kinnipidamisasutuses viibimise ja sellest tulenevalt sissetuleku puudumise tõttu, kuna seda ei ole kohtupraktikas peetud mõjuvaks põhjuseks menetluskulude tasumise kohustuse mittetäitmiseks (RKKKo nr 3-1-1-57-12). KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu ning maakohtu otsusega on juba arvestades vanglas viibimist võimaldatud J.A väljamõistetavaid menetluskulusid tasuda osade kaupa. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus J.A vaidlustamise kohta rahuldamata.

Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk

määruskaebuse menetluskulude

Paavo Randma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.