Kohus
Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Määruse tegemise aeg ja koht
27.03.2013, Tallinnas
Kohtunik
Janika Kallin
Kriminaalasja number
1-13-449 (11230116856)
Kriminaalasi
JK
süüdistuses
Karistusseadustiku
(KarS)
§
järgi
üldmenetluses Süüdistatav
JK isikukood: XXX; EV kodanik; emakeel: eesti keel; põhiharidus; töökoht: GE AS; elukoht: XXX; varem kriminaalkorras karistamata. Tõkendit ei ole kohaldatud.
Prokurör
Andra Sild
Kaitsja
Mariann Tusti
Menetlustoiming
Kriminaalmenetluse lõpetamine
Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 202 lg 1, lg 2 p 1, 3, 4, § 175 lg 1 p 4, § 126 kohus m ä ä r a s:
Selgitada, et juhul kui JK ei täida määruse p 2 ja 3 nimetatud kohustusi või ei tee seda tähtaegselt, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse.
Edasikaebamise kord: Määruse peale ei saa kaevata (alus: KrMS § 385 p 10) Asjaolud: Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja menetluses on kriminaalasi nr 1-13-449, milles on JK (K ) süüdistus esitatud selles, et tema, ajavahemikul 14.11.2011-15.11.2011 viibides enda elukohas aadressil: Tallinn XXX asuvas korteris, lõi tuvastamata arv kordi rusikatega oma elukaaslast GRvastu käsi, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja verevalumid mõlemal käsivarrel. Samuti tema, 24.11.2011 õhtul kella 22:00 paiku Tallinnas XXX asuvas korteris lõi ühe korra oma elukaaslast GR vastu paremat kätt, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja punetuse parema õlavarre juures ja parema käe siseküljel. Teise inimese tervise kahjustamise ja löömisega pani JK toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kehalise väärkohtlemise. Prokuröri taotlus: 27.03.2013 kohtuistungil esitas prokurör taotluse kriminaalasja lõpetamises asjas avaliku menetlushuvi puudumise tõttu ning põhjusel, et JK süü ei ole suur; JK on toime pannud II astme kuriteo ning on nõus tasuma riigieelarve tuludesse menetluskulud ja rahalise kohustuse. Prokurör taotles süüdistatavale määratud ajaks kohustuse panemist: JK peab KrMS § 202 lg 2 p 1 järgi tasuma menetluskulud (kaitsjatasu 211,20 eurot) ja KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel tasuma riigieelarve tuludesse 400,00 eurot. Prokurör märkis, et süüdistatav avaldas ankeetandmete kontrollimisel oma igakuise sissetuleku suuruseks 400,00 eurot neto, samuti ei ole süüdistatav osaliselt täitnud oma alaealise lapse suhtes elatise maksmise kohustust. Seega tuleks JKele panna kohustus tasuda 400,00 eurot ja menetluskulud 6 kuu jooksul arvates määruse kuulutamisest. Kaitsja seisukoht: Kaitsja toetas prokuröri taotlust, selgitades et tegemist on keerulise peresisese situatsiooniga ning
kriminaalmenetluse lõpetamine on põhjendatud. Süüdistatava seisukoht: Süüdistatav toetas prokuröri taotlust ja selgitas, et talle on teada määratud kohustuse tähtajaks täitmata jätmise tagajärjed. Kohtu seisukoht: KrMS § 202 lg 1 järgi võib prokuratuur süüdistatava nõusolekul taotleda kohtult kriminaalmenetluse lõpetamist, juhul kui: - kriminaalmenetluse esemeks on II astme kuritegu ja selles süüdistatava süü ei ole suur; - süüdistatav on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju; - süüdistatav on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud; - kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. KrMS § 274 lg 5 järgi võib kohus prokuröri ja süüdistatava taotlusel kriminaalmenetluse lõpetada KrMS § 202 sätestatud alustel. Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et prokuröri taotlus tuleb rahuldada. JK on süüdistus esitatud KarS § 121 järgi, tegemist on II astme kuriteoga. Kohus märgib, et perevägivallaga seotud kuritegude puhul ei saa väita, et tegemist on kuriteoliigiga, mille puhul puudub avalik menetlushuvi: on mõistlik eeldada, et omavahelised probleemid lahendadakse peresiseselt, kuid kui probleemide lahendamisega kaasneb vaimne ja füüsiline vägivald, peab riik sekkuma. Samas tuleb avaliku menetlushuvi esinemist või puudumist kaaluda iga konkreetse juhtumi pinnalt eraldi. Kohus nõustub kaitsjaga selles, et antud juhul on tegemist keerulise peresisese olukorraga, mille tõttu puudub asjas avalik menetlushuvi ja JK süü ei ole suur. Kriminaalasja toimikust nähtuvalt ei ole kuriteoga kahju tekitatud. JK avaldas, et toetab prokuröri taotlust ja nõustus 400,00 euro ja menetluskulude riigieelarvesse tasumisega 6 kuu jooksul arvates määruse kuulutamisest. Seega peab JK KrMS § 202 lg 2 p 2 järgi tasuma 6 kuu jooksul arvates määruse kuulutamisest riigieelarve tuludesse 400,00 eurot. KrMS § 179 järgi kaasneb sundraha tasumise kohustus üksnes süüdimõistva kohtuotsuse puhul, käesolevas asjas kriminaalmenetlus lõpetati, seega tuleb sundraha jätta JK välja mõistmata. KrMS § 175 lg 1 p 4 järgi on menetluskulu määratud kaitsjale makstud tasu. JK oli kaitsja määratud riigi poolt, kaitsja esitas taotlusi 211,10 eurot riigi õigusabi tasu määramises, taotlused on rahuldatud. Seega tuleb JK välja mõista riigieelarve tuludesse 211,10 eurot kaitsjatasu. KrMS § 202 lg 2 p 1 järgi määrata, et JK tasub menetluskulu 6 kuu jooksul arvates käesoleva määruse kuulutamisest.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.