Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. märts 2013. a Tartus, Kalevi 1
Kriminaalasja number
1-13-2870
Kohtukoosseis
kohtunik Rutt Teeveer
Kohtuistungi sekretär
Helju Rebane
Kriminaalasi
A.R süüdistus KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses, menetletud kiirmenetluses
Prokurör
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Ruti Kilg
Süüdistatav
A.R
Kaitsja
Elu- või asukoht ja aadress: XXXX Isikukood või sünniaeg: XXX Karistatus: kriminaalkorras karistatud kolmel (3) korral: 1)1.10.2011 Viru Maakohtu Narva kohtumaja kohtuotsusega nr 111-10825 KarS § 424 järgi 4 kuu vangistusega; 2) 02.03.2011 Viru Maakohtu Narva kohtumaja kohtuotsusega nr 1-09-8957 KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8; 3)§ 266 lg 2 p 1, 2 järgi rahalise karistusega 167 päevamäära; 04.03.2008 Viru Maakohtu Narva kohtumaja kohtuotsusega nr 1-07-10369 KarS § 184 lg 2 p 2 järgi 3-aastase vangistusega tingimisi KarS § 74 järgi 18-kuulise katseajaga, väärteokorras karistatud korduvalt; Tõkend: kohaldatud ei ole; kinnipeetud seoses tagaotsimisega 25.03.2013; kahtlustatavana KarS § 217 järgi kinni peetud 26.03.2013-27.03.2013. Riigi poolt määratud korras advokaat Aivar Kello
Tõlk
Alla Lašmanova
Süüdi tunnistada A.R KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõista 9 (üheksa) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata A.R kahtlustatavana kinnipidamise aeg 25. -27. märts
2013.a s.o 3 (kolm) päeva karistusaja hulka ja mõista A.R-ile ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 8 (kaheksa) kuud 27 (kakskümmend seitse ) päeva vangistust. KarS §-st 74 alusel määrata, et tingimisi jäetakse käesoleva kohtuotsusega mõistetud vangistus A.R suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui A.R ei pane kaheaastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § -s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; Määrata A.R katseajaks Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna vastava talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Tsiviilhagi: Rahuldada K.S. (ik XXX) tsiviilhagi ja välja mõista VÕS § 1043 ja § 1045 p 5 alusel A.R-ilt tsiviilhageja kasuks 8400 (kaheksa tuhat nelisada) eurot, milline summa kanda arveldusarvele nr XXX Nordea Pank. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2, 180 lg 1, 189 lg 2 ja 2565 lg 2 alusel mõista A.R-ilt välja menetluskulu järgmiselt: sundraha 240 (kakssada nelikümmend) eurot; määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 76 (seitsekümmend kuus) eurot 80 senti. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2900078538, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.
I Kokkuleppe sisu Kuriteo asjaolud: A.R (A.R) süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pööras peale 05.06.2012 Tartu linnas XXX K.S. vara väljaostu tingimustel rendilepingu sõlmimist ja esmase sissemaksu 4600 eurot tasumist enda kasuks nimetatud rendilepingu alusel enda valdusse saadud võõra vallasasja, so mootorsõiduki Mercedes Benz VIN koodiga: WDD2452081J348557 registrinumbriga XXX väärtusega 13000 eurot. A.R ei ole tasunud rendilepingu maksegraafiku alusel ühtegi igakuulist osamakset ja tema poolt on mootorsõiduk võõrandatud kohtueelse uurimise käigus tuvastamata kohas ja tuvastamata isikule. Omastamisega tekitas A.R kannatanu K.S. 8400 eurot varalist kahju. Kuriteo kvalifikatsioon: A.R pani toime KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so omastamise, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kuriteoga tekitas A.R kannatanu K.S. 8400 eurot varalist kahju ja kannatanu on esitanud tsiviilhagi 8400 eurot. Karistuse liik ja määr: KarS § 201 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks üheksa (9) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 järgi arvata eelvangistus 25.03.2013-27.03.2013, so kolm (3) eelvangistuspäeva karistuse hulka ja karistuseks mõista kaheksa (8) kuud kakskümmend seitse (27) päeva vangistust. Lähtudes KarS §-st 74 määrata, et tingimisi jäetakse vangistus A.R suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui A.R ei pane kaheaastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § -s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; A.R on nõus tsiviilhagi 8400 eurot väljamõistmisega kannatanu kasuks kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamiseks. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepped järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et A.R on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse A.R süüdi tunnistada KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. III Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas
Kuivõrd KrMS seadustik ei käsitle täpsemalt kannatanu nõudeõigust õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks, tuleb selles osas kohtul lähtuda Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) vastavatest sätetest ja tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kohus on seisukohal, et süüdistatav on õigusvastaselt käitunud ja põhjustanud kannatanuletsiviilhagejale varalist kahju. Eeltoodust tulenevalt kuulub tsiviilhagi rahuldamisele. Süüdistatav võttis kohtuistungil TsMS § 440 lg-te 1,2 kohaselt hagi õigeks. TsMS § 444 lg 4 alusel on kohtul sellisel juhul õigus tsiviilhagisse puutuv kohtuotsuse kirjeldav ja põhjendav osa ära jätta. IV Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas tuleks süüdimõistetult välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa vastavalt KrMS §-le 179 lg 1 p 2 II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 480 eurot. Samas annab KrMS § 2565 lg 2 kohtule õiguse kiirmenetluses lahendatud kriminaalasjas vähendada sundraha suurust poole võrra ja kohus peab seda käesoleval ajal põhjendatuks kohaldada. Samuti peab kohus põhjendatuks välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt määratud kaitsjale väljamaksmisele kuuluva tasu summas 76.80 eurot.
Rutt Teeveer Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.