Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
21. märts 2013 Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-13-2339
Kohtukoosseis
Aarne Sarjas
Vaidlustatud lahend
Riigiprokuratuuri
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aivar Viitkini esindaja vandeadvokaat Rene Varuli määruskaebus
kaebuse
Juhindudes KrMS § 208 lg-st 5 jätta Riigiprokuratuuri 11. veebruari 2013 määrus muutmata ja Aivar Viitkini esindaja vandeadvokaat Rene Varuli määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 385 p 11 kohaselt on määrus lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.
tõendeid ja asunud seisukohale, et need on usaldusväärsed. Politseil ei ole õigust selles kahelda ja väita vastupidist.
kriminaalasjas J.A. ile ja A. Viitkinile esitatud süüdistus. Hageja on hagiavalduses märkinud, et nõue on suunatud 1278 euro saamisele ja hageja on nõus nii tulemuse realiseerumisega töövõtulepingu sätete alusel kui läbi kahjuhüvitise saamata tulu käsitlevate sätete kaudu. Kostjad ei ole hagi omaks võtnud ning on esitanud sellele hulgaliselt õiguslikke vastuväiteid. Seejärel on kostjatele välja pakutud kompromiss, mille kohaselt J.A. i kinnitab, et tal puuduvad igasugused nõuded T.T. ning OÜ XXX vastu ehk sisuliselt on J.A. i loobunud täies mahus nõudmistest, milleks hagi üldse esitatud oli. Kostjate seisukohalt on kompromissi sõlmimine sellistel asjaoludel olnud edasise menetlusega kaasnevate kulutuste vältimiseks eluliselt enesestmõistetav. Samas on ilmne, et J.A. i on hagi esitanud ja seejärel hagi sisuga diametraalses vastuolus oleva kompromissi sõlminud varjatud eesmärkidel, et püüda seeläbi manipuleerida kriminaalmenetlust. Samas jääb arusaamatuks, millist toimet saaks kohtumäärus kriminaalasjas omada isegi juhul, kui selle näol oleks tegu tõendina kasutatava dokumendiga, sest kompromissis on küll üldsõnaliselt deklareeritud, et T.T. oli J.A. iga 2008. aastal Maarja Küla objektil töövõtusuhtes, mille raames tekitati J.A. ile kahju, kuid täpsustamata on kahju liik, suurus ja õiguslik alus, samuti kahju tekitaja (kostjaid on olnud kaks, kuid kompromissi sõnastusest ei nähtu isegi seda, kas kahju üldse kostjatega seondub). Kuna J.A. i on loobunud kahju sissenõudmisest ja kinnitanud, et tal puuduvad nii T.T. kui OÜ XXX vastu igasugused nõuded, puudub omakorda alus seostada kahju liiki ja suurust esialgse hagi summaga, sest kostjad pole hagi omaks võtnud ei hagivastustes ega kompromissis. 6.2 Kohtud on tuginenud süüdimõistvaid otsuseid tehes tõendikogumile, mis moodustus kannatanu ja süüdistatavate ütlustest ning kannatanu ja süüdistatavate vaheliste vestluste salvestustest, millest nähtus ümberlükkamatult, et kannatanule ei esitatud nõuet, mis kattuks J.A. i poolt kolm aastat hiljem konstrueeritud hagi alusega ega ühtegi teist varalist nõuet, mis tuginenuks õiguskorras tervikuna omaksvõetud arusaamadele. Jälitustoimingu protokollist nähtub selgesõnaliselt, et kannatanult nõuti nn keeleraha, ehk kuritegeliku subkultuuri tõekspidamiste kohast trahvi isikute tausta uurimise ja politseiga suhtlemise eest. Kohtuistungil kuulatud vestluste stenogrammist nähtuvalt küsis kannatanu 16.09.2008 asetleidnud kohtumisel A. Viitkinilt ja J.A. ilt korduvalt, mille eest ta neile võlgu peaks olema või raha maksma ja miks temalt just sellist summat nõutakse, mille peale kumbki süüdistatav ei põhjendanud seda töövõtusuhtest tuleneva kahjuga. Seega ei saa asjaolu, et J.A. i on kolm aastat peale toimunut suutnud välja mõelda, millist nõuet kannatanule teoreetiliselt oleks võinud esitada, tagantjärele kuidagi muuta ega mõjutada tõsiasja, et vastavat nõuet kuriteosündmuste käigus de facto ei esitatud. Süüdistatavad ei suutnud kuni kriminaalmenetluse lõpuni mitmes kohtuastmes täpsustada ega üksmeelele jõuda, millist õigust nad vastavalt oma ettekujutusele realiseerisid või millise nõudeõiguse arvasid endal olevat, kusjuures vastuoluliseks osutus isegi see, kas 20 000 krooni suurust summat nõuti A. Viitkini või J.A. i väidetavate õigustatud nõudmiste katteks.
kompromissi tsiviilasjas nr 2-11-37554, mille kohaselt võtab T.T. töö tellijana omaks, et oli töövõtja J.A. iga 2008. aastal Maarja Küla ehitusobjektil töövõtusuhtes, mille raames tekitati J.A. ile kahju. Sama kompromissiga on J.A. i väljendanud, et ta loobub T. T. lt 2008. aastal Maarja Küla ehitusobjektil töövõtusuhtes tekitatud kahju sissenõudmisest. Eeltoodust nähtub, et kaassüüdistatav J.A. i on jätkanud pärast süüdimõistmist kahjuhüvitise väljamõistmise menetlust üldkorras ja kannatanu T.T. on tsiviilasja raames tunnistanud, et ta on tekitanud J.A. ile kahju seoses konkreetse Maarja Küla ehitusobjektiga, millele J.A. i viitas ka kriminaalmenetluses (see, et J.A. i on loobunud kahju reaalsest sissenõudmisest, ei oma enam tähendust). 7.2 Kaebajale jääb arusaamatuks Riigiprokuratuuri väide, et J.A. i olevat esitanud hagiavalduse alles üks aasta pärast kriminaalasjas lahendi jõustumist. Kaebaja andmetel on J.A. i esitanud Tartu Maakohtule hagiavalduse juba kriminaalprotsessi ajal, st kaugelt enne süüdimõistva otsuse jõustumist. Kohtuliku lahendini ehk kompromissini on jõutud 2012. aastal, kuna kohtupidamine võtab teadupärast aega. Samuti võttis aega J.A. i menetlusabi taotluse lahendamine, mis puudutab hagiavalduselt riigilõivu tasumist. 7.3 Kaebajale jääb arusaamatuks Riigiprokuratuuri väide, et hagiavalduse esitamise näol on tegemist katsega tekitada näilist teistmisalust. Kaebaja leiab, et menetleja peaks tundma rohkem huvi selle vastu, kas T.T. on kannatanuna andnud kriminaalprotsessis valeütlusi, st kas antud juhul võib olla tegemist kuriteo toimepanemisega. Selle asemel on menetleja asunud kaebajale ette heitma soovi tekitada teistmisalust. Nõnda ei ole Riigiprokuratuur süvenenudki antud juhul olulisse küsimusse, mis puudutab T.T. võimalikku kuritegu. Kaebaja leiab, et Riigiprokuratuur ei soovi näha kompromissi tegelikku sisu, millega T.T. on tunnistanud kahju tekitamist J.A. ile – st tsiviilasja raames on T.T. tunnistanud asjaolusid, mida ta kriminaalmenetluses eitas. Kui kompromissis on fikseeritud, et T.T. oli J.A. iga 2008. aastal Maarja Küla objektil töövõtusuhtes, mille raames tekitati J.A. ile kahju, siis on ju teada, et kahju nõutakse töövõtulepingust tuleneva kahjuna, mille materiaalõiguslikuks aluseks on
7.4 Kaebaja leiab, et kui kannatanu T.T. oleks tunnistanud juba kriminaalmenetluse raames, et A. Viitkin ja J.A. i nõudsid temalt J.A. ile tekitatud kahju hüvitamist, millel oli ka tegelik õiguslik alus, ei oleks A. Viitkinit ja J.A. it saanud süüdi tunnistada grupiviisilises väljapressimises. Seega on kriminaalmenetlusel nr 1-09-4010 ja tsiviilasjal nr 2-11-37554 selge seos, T.T. on tsiviilasjas jõustunud lahendis sisuliselt kinnitanud, et ta valetas kannatanuna varasemas kriminaalprotsessis. Sellele peab järgnema T.T. vastutus KarS § 320 järgi, pärast mida võib ka A. Viitkinil avaneda võimalus taotleda kriminaalprotsessi uuendamist.
ehitusobjektiga tekitatud kahju hüvitamist, ei anna tsiviilasjas nr 2-11-37554 sõlmitud kompromiss alust väiteks, et T.T. on andnud kriminaalasjas valeütlusi. Vastupidiselt määruskaebuse esitajale leiab kohus, et J.A. i, T.T. ja OÜ XXX vahel 8.10.2012 sõlmitud kompromiss ei ole vaadeldav T.T. poolt kahju tekitamise omaksvõtuna ega ole seega vastuolus tema poolt kriminaalasjas antud ütlustega. Selline seisukoht on kooskõlas VÕS § 578 lg-s 1 sätestatud kompromissilepingu mõistega, mille kohaselt on tegemist lepinguga õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Seega on tegemist poolte kokkuleppega, mille sõlmimine ei eelda kompromissis toodud asjaolude vastavust tegelikkusele. Vaidluse osapooled võivad kompromissi sõlmida ka näiteks menetluse lõpetamiseks, nõustumata vastaspoole menetluse käigus esitatud väidetega (s.o teha järeleandmisi kokkuleppele jõudmiseks). Eeltoodust tulenevalt ei võimalda üksnes tsiviilasjas kompromissi sõlmimise fakt järeldada T.T. poolt kriminaalasjas valeütluste andmist.
Aarne Sarjas Tartu Ringkonnakohtu kohtunik
-5-
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.