Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-11-9700
Kohtunik
Peet Teidearu
Kohtuistungi sekretär
Heli Nurmoja
Tõlk
Natalia Tselikova
Kriminaalasi
Süüdimõistetu
Süüdimõistetu Albert Lensmenti vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamine elektroonilise valve kohaldamisega Albert Lensment (IK: 38402110250; viibimiskoht: Tartu Vangla)
Juhidudes KrMS § 426, § 432 lg 3, kohus
määras : Jätta vabastamata süüdimõistetu Albert Lensment temale Harju Maakohtu 09. septembri 2011. a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Harju Maakohtu 09. septembri 2011. a otsusega tunnistati Albert Lensment süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 ja § 424 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 3 kuud vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Albert Lensmentile Harju Maakohtu 08. juuli 2010. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 9 kuud vangistust, mille hulka arvati eelvangistus ja karistuse alguseks loeti 28. märts 2011. a.
KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti Albert Lensmentil lisakaristusena ära ka mootorsõiduki juhtimise õigus 4 kuuks. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu määrusega 21. novembril 2011. a. Albert Lensmenti karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 28. detsembril 2014. a. Albert Lensmenti on varem kriminaalkorras karistatud:
KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Albert Lensmenti puhul on positiivne vabaduses kindla elu- ja töökoha ning toetavate lähisuhete olemasolu. Samuti vastab tema vabastamisjärgne elukoht elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ning olemas on vajalikud nõusolekud. Vangistuses on ta sooritanud eesti keele B1 ja B2 taseme eksamid ning osaleb majandusabitöödel. Samuti on ta seadnud endale tulevikuks positiivsed eesmärgid asuda tööle, luua pere ja hoiduda õigusvastasest käitumisest. Samas aga tuleb kohtul arvestada, et Albert Lensmenti on kriminaalkorras karistatud ka varem, mil ühel korral jäeti mõistetud vangistus katseajaga täitmisele pööramata ja teisel korral pöörati täitmisele vaid osaliselt. Sellest hoolimata pani aga süüdimõistetu peale osalise vangistuse ärakandmist kriminaalhooldusel olles toime uued kuriteod, mistõttu on käesolev vangistus mõistetud talle juba liitkaristusena. Arvestades süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegusid, siis on alust arvata, et need on olnud mõjutatud majandusliku kasu teenimise eesmärgist ning uimastite tarvitamisest, millega on ilmselt kaasnenud ka suurenenud rahalised väljaminekud, arvestades seda, et enda sõnul tarvitas süüdimõistetu narkootikume juba pikka aega ning vahetult enne vangistust väga sagedasti. Seega tuleb süüdimõistetu majanduslikku olukorda ja võimalikku uimastite tarvitamisega jätkamist lugeda tema õigusvastase käitumise riskiteguriks. Kuigi enda sõnul on süüdimõistetu motiveeritud vabanedes narkootikumidest hoiduma ning tal on olemas ka garanteeritud töökoht, siis leiab kohtunik, et vastavad riskitegurid ei ole praeguseks siiski veel piisavalt maandatud. Materjalidest nähtuvalt ei ole süüdimõistetuga senini läbi viidud temale individuaalses täitmiskavas vajalikuks peetavaid kuriteoriske maandavaid vestlusi ja ta ei ole ka läbinud sõltuvuskäitumisega seonduvat sotsiaalabiprogrammi „Eluviisitreening“. Samas leiab kohus, et süüdimõistetule oleks oluline, et tema kuriteoriskide maandamisega oleks tegeletud juba vangla piiratud tingimustes, et tagada seega vabanemisel paremad võimalused narkootikumidest kui õigusvastase käitumise riskifaktoritest hoidumiseks. Samuti tuleb arvestada sellega, et kuigi süüdimõistetule on vabanemisel garanteeritud kindel töökoht, siis ei pruugi see talle piisavat majanduslikku kindlust ega õigusvastast käitumist ärahoidvat mõju avaldada, arvestades eelkõige seda, et töötasuks on talle lubatud 350 eurot kuus ning selle kõrvalt on tema suhtes on täitmisel ka võrdlemisi suures summas tasumata rahalisi nõudeid. Samuti ei ole varasem väidetava mitteametliku töökoha omamine ühes ettevõttes süüdimõistetu õigusvastast käitumist piisavalt ära hoidnud, mistõttu ei pruugi seda teha ka käesolevalt lubatav ametlik töökoht. Seega leiab kohtunik, et süüdimõistetule oleks praegu kasulikum vangistust edasi kanda ja oma kuriteoriskidega tegeleda, et kindlustada endale vabanemisel paremad võimalused hakkamasaamiseks ja edaspidiselt seadusekuulekalt elamiseks. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et Albert Lensmenti katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud ning oleks käesoleval juhul liigselt ennatlik. Kohtul ei ole tekkinud piisavat veendumust, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist ning suudab nõuetekohaselt katseaja ja kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi täita. Vangistust edasi kandes tuleks süüdimõistetul oma kuriteoriskidega edasi tegeleda ja osaleda võimalusel temale individuaalses täitmiskavas vajalikuks peetavates tegevustes. Samuti tuleks tal võimalusel asuda kutset omandama ning jätkata ka keeleõppega, et kindlustada endale vabanemisel paremad võimalused tööturul.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.