Kohtulahend

Kriminaalasi nr 1-13-2209 kahe (2) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

suhtes kohaldatud tõkend - elukohast

Kriminaalasi nr 1-13-2209 Apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (KrMS § 318 lg 3 p 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistus Joonas Laula’ d süüdistatakse selles, et tema 2011.a ajavahemikul juulist-septembrini, omandades ebaseaduslikult Soome Vabariigis 5 (viis) firma OY Forcit AB VA-MS-15 elektridetonaatorit, toimetas need kohtueelsel uurimisel täpselt tuvastamata ajal Soome Vabariigist läbi Tallinna reisisadama, s.o. üle Eesti Vabariigi riigipiiri, Eesti Vabariiki, omamata seejuures lõhkematerjali veoks vajalikku Lõhkematerjaliseaduse § 47 lg 1 sätestatud Tehnilise Järelevalve Ameti veoluba. Lõhkematerjaliseaduse kohaselt § 47. Lõhkematerjali vedu Euroopa Majanduspiirkonnas (1) Kui lõhkematerjali soovitakse vedada Eestis või Eestisse tuua mõnest teisest Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigist, taotleb lõhkematerjali saaja selleks heakskiitu Tehnilise Järelevalve Ametilt. Tehnilise Järelevalve Amet kontrollib, kas lõhkematerjali saaja on õigustatud lõhkematerjali vastu võtma. Kui Tehnilise Järelevalve Amet kiidab lõhkematerjali veo heaks, annab ta lõhkematerjali saajale käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmetega dokumendi (edaspidi veoluba). See veoluba peab olema lõhkematerjaliga kaasas lõhkematerjali sihtkohta jõudmiseni, kusjuures koopia säilitab lõhkematerjali saaja. Oma sellise tegevusega, mis seisnes eriluba nõudva kauba ebaseaduslikus sisseveos üle riigipiiri, pani JOONAS LAULA toime KarS § 392 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo; 2011.a juulikuus Soome Vabariigis, omamata Lõhkematerjaliseaduse § 14 sätestatud lõhkematerjali käitlemise luba, omandas ebaseaduslikult viis firma OY Forcit AB VA-MS-15 elektridetonaatorit, milliseid hoidis enda elukohas, toimetas kohtueelsel uurimisel täpselt tuvastamata ajal Saaremaale ning andis need 2011.a septembrikuus Saare maakonnas Orissaare vallas Võlupe jõe ääres ebaseaduslikult üle Janek Hein ́ale. Lõhkeseadeldise- ja plahvatuse ekspertiisi akti nr 11E-PL0029 kohaselt on süüdistuses nimetatud elektridetonaatorid kasutuskõlblikud ja kasutatavad lõhkeseadeldiste osadena. Lõhkematerjaliseaduse kohaselt: § 3. Seaduses kasutatavad mõisted (1) Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) lõhkematerjal on lõhkeaine ja lõhkeainet sisaldav toode, mida peetakse lõhkematerjaliks ÜRO ohtlike kaupade veoks antud soovitustes ja mis kuuluvad nimetatud soovituste kohaselt esimesse ohuklassi; 2) lõhkeaine on keemiline ühend või ainete mehaaniline segu, mis võib füüsikalise mõjutuse, keemilise reaktsiooni või teise aine detonatsiooni toimel plahvatada õhuhapnikuta;

Kriminaalasi nr 1-13-2209 6) lõhkematerjali käitlemine on lõhkematerjali valmistamine, omandamine, võõrandamine, vedu, hoidmine, kasutamine, hävitamine ja pürotehnilise toote valmistamine; § 14. Lõhkematerjali käitlemise luba (1) Lõhkematerjali käitlemise luba (edaspidi käitlemisluba) annab nõuetekohase tehnilise varustatuse ja personali olemasolu korral õiguse lõhkematerjali: 2)hoidmiseks; 3)kasutamiseks; (11) Käitlemisluba annab õiguse ka lõhkematerjali omandamiseks ja võõrandamiseks. Käitlemisluba lõhkematerjali valmistamiseks või kasutamiseks annab ühtlasi õiguse lõhkematerjali hävitamiseks. Oma sellise tegevusega, mis seisnes lõhkeseadeldise olulise osa ebaseaduslikus omandamises, hoidmises, edasitoimetamises, üleandmises, so ebaseaduslikus käitlemises, pani JOONAS LAULA toime KarS § 415 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus Joonas Laula’ ale nõutud karistus: KarS § 392 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistus üks (1) aasta; KarS § 415 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistus kaks (2) aastat. KarS § 63 lg 2, 64 sätete kohaselt lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista liitkaristus vangistus 2 (kaks) aastat. KarS § 74 alusel jätta vangistus kohaldamata tingimisi katseajaga 2 (kaks) aastat ühes KarS § 75 lg. 1 sätestatud käitumiskontrollile allutamisega. Süüdistatav Joonas Laula andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad, kahetseb toimepandut. Palub määrata sundraha tasumise ositi 10 kuu jooksul, kaitsjatasust võimalusel vabastada. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 loetletud kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepitud karistus on kooskõlas KarS § 56 sätestatuga. Joonas Laula karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavateks asjaoludeks on süü puhtsüdamlik kahetsus. J. Laula on varem kriminaalkorras karistamata, väärteokaristatust ei oma. Joonas Laula poolt on toimepandud I ja II astme kuriteod. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava Joonas Laula vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Eeltoodu annab alust kohtul kokkuleppe kinnitamiseks. Tsiviilhagi - puudub Asitõendid - puuduvad. Tõkend – tõkendit ei ole Joonas Laulale kohaldatud ja kohus ei pea tõkendi kohaldamist ka enam vajalikuks. Menetluskulud: Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on I raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5

Kriminaalasi nr 1-13-2209 palgaalammäära. Palga alammääraks on 320.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 2,5x320 eurot = 800 EUR-i. - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt. Joonas Laula ’ le riigiõigusabi korras määratud kaitsja taotluse alusel on kohus kaitsjale arvestanud põhjendatud tasuks kokku 96,00 eurot (sisaldab käibemaksu). Kohus KrMS § 180 lg3 alusel peab põhjendatuks vabastada Joonas Laula kaitsjatasu tasumisest riigituludesse jättes arvestatud tasu riigi kanda. KrMS § 180 lg3 alusel määrab kohus sundraha tasumise ositi 10 kuu jooksul.

Kristel Pedassaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.