Kohtulahend

J.E soovis vabanedes asuda elama ema T. Txxx juurde, kes keeldus arutamast võimalust, et J.E hakkab tema juures elama. Rahvastikuregistri andmetel on J.E elukohaks xxx. Elamisluba kehtib kuni 20.12.2014. Kinnipeetaval on 9. klassi haridust. Eriala ei oma, kuid on motiveeritud eriala omandama. Suhtub positiivselt hariduse omandamisesse ning enesetäiendamisesse. Kinnipeetava sõnul 2011 juulist oktoobrini töötas xxx. Lõpetas töölepingu ise ning lahkus töölt 4 kuu möödudes. Alates 15.10.2012 töötab kinnipeetav vanglas koristajana. Kinnipeetavat on vangistuse jooksul toetanud ema. O. Tixxxl on raskusi töö leidmisega ning seal püsimisega. Kraha andmetel puuduvad kinnipeetaval tasumata nõuded. Vabaduses kuuluvad suhtlusringkonda kriminaalse taustaga tuttavad. Arvestades seda, et kinnipeetav on mitmeid kordi kriminaalkorras karistatud näitab see, et kinnipeetaval on hoolimatu elustiil. Kinnipeetav ei tunnista sõltuvust, kuid ei eita, et kuriteod on sooritanud alkoholi mõjul. Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetav narkootikumide tarvitamist alustanud 14.aastaselt. Amfetamiini tarvitas süstimise teel. Varasemalt on kinnipeetav olnud ravil. Kinnipeetav ise sõltuvust ei tunnista, vaid väidab, et tarvitas siis kui olid rasked ajad elus. Viru Vanglas on läbinud sotsiaalprogrammi "xxx a.). Arvestades seda, et kinnipeetaval on alla aasta karistus, siis ei ole teda jõutud hõivata muude taasühiskonnastavate tegevustega. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on uue mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 64% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 36%. Viru vangla ei toeta J.E ennetähtaegset vabastamist sest uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse protsent on väga kõrge. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt Rahvastikuregistri andmetel on J.E elukohaks xxx. Elamisluba on kehtiv kuni 20.12.2014. Rahvastikuregistri andmetel on J.E vallaline, suhete alla on märgitud kinnipeetava isa-emaga. Kinnipeetava ema T. Tixxxa keeldus arutlemast võimalust, et J.E hakkab tema juures elama või et ta taastab temaga suhted. Ema ei soovi temaga suhelda. Kinnipeetaval puudub vabaduses toetav sotsiaalvõrgustik ja elukoht. Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ja andis vastava kirjaliku arvamuse. J.E taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist vangistusest. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning menetlusosaliste arvamustega, leiab, et J.E tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik J.E isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. J.E on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, mis kajastab tema suhtumist kehtestatud korda. J.E on kriminaalkorras karistatud 8 korral ning vanglakaristust kannab viiendat korda. Käesoleval ajal kannab karistust varavastase kuriteo eest. Kinnipeetavat on varem kriminaalkorras karistatud nii isiku kui ka varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Vaatamata varasematele karistustele paranemise teele ei asunud ning taas

pani toime uue kuriteo, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. J.E tutvusringkonda kuuluvad vabaduses kriminaalse taustaga isikud, kes avaldavad isikule negatiivset mõju, mis omakorda võib soodustada kuritegeliku käitumise jätkamist. Vabaduses oli kinnipeetaval probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega (korduvalt karistatud väärteokorras Alkoholiseaduse alusel) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Vabaduses puudub J.E garanteeritud töökoht, mis raskendab toimetulekut ja suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. Peale seda vabaduses puudub J.E kindel elukoht, mis takistab järelevalve teostamist ega võimalda kriminaalhooldusega seonduvate kontrollnõuete täitmist. Seega võib järeldada, et J.E puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. J.E käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Arvestades J.E poolt toimepandud kuritegude korduvust ja asjaolusid, on kohus seisukohal, et tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole käesoleval ajal õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu J.E vabastamata temale Viru Maakohtu 10.07.2012 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. (allkirjastatud digitaalselt) Loretta Pikma Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.