Kriminaalasi nr 1-13-2584
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. märts 2013.a. Kuressaare kohtumaja
Kriminaalasja number
1-13-2584 (12250102463 )
Kohtukoosseis
Kohtunik Kristel Pedassaar
Kohtuistungi sekretär
Janika Sarantšuk
Kriminaalasi
V.P süüdistusasi kuriteos KarS § 121 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses
Prokurör
Svetlana Maripuu
Süüdistatav
V.P, ikxxx,
Kaitsja
Vandeadvokaat Sulev Raudsepp
Kriminaalasi nr 1-13-2584
Kriminaalasi nr 1-13-2584 Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.
Süüdistus V.P ’ i süüdistatakse selles, et et tema 27.10.2012 kell 21:00 paiku Saare mk, xxx maja katlamajas lõi rusikaga I Lele korduvalt vastu pead ja nägu, tekitades tervisekahjustusi. 31.10.2012 a fikseeriti Kuressaare Haigla SA traumatoas I Lel pea pindmised hulgivigastused ja ninaluude kinnine murd. Oma sellise tegevusega, mis seisnes teise inimese peksmises ja tervisekahjustuste tekitamises, pani V.P toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus V.P `ile nõutud karistus : KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust kuus (6) kuud. KarS § 74 alusel jätta vangistus kohaldamata tingimisi 18 kuulise katseajaga ühes KarS § 75 lg. 1 sätestatud käitumiskontrollile allutamisega. KarS § 75 lg 1 alusel kohustada katseajal järgima KarS §-s 75 lg1 sätestatud kontrollnõudeid. Süüdistatav V.P andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad, kahetseb toimepandut. Palub võimalusel ennast osaliselt vabastada menetluskulude tasumisest ja määrata tasumisele kuuluv menetluskulu tasumisele ositi aasta jooksu. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepitud karistus on kooskõlas KarS § 56 sätestatuga. Kokkuleppemenetluses asja lahendamiseks on oma nõusoleku andnud ka kannatanu. Kohus arvestab kokkuleppe kinnitamisel asjaoluga, et V.P ei oma kriminaalkaristatust, ta on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud toimepandut. V.P’ i karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava V.P’ i vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Eeltoodu annab alust kohtul kokkuleppe kinnitamiseks. Tsiviilhagi - tsiviilhagi ei ole esitatud. Asitõendid puuduvad. Tõkend – tõkendiks on V.P suhtes kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Tõkend tuleb kuni kohtuotsuse jõustumiseni jätta endiseks siis tõkend tühistada.
Kriminaalasi nr 1-13-2584
Menetluskulud: Vastavalt KrMS § 180 lg -le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 320.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x320 eurot = 480 EUR-i. KrMS § 180 lg3 alusel määrab kohus sundraha tasumise ositi. - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt. V.P ’ ile riigiõigusabi korras määratud kaitsja taotluse alusel on kohus kaitsjale arvestanud tasuks kokku 190,00 eurot. KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. V.P on töötu pikemat aega. Seega arvestades süüdistatava varalist seisundit on ilmne, et kõigi menetluskulude tasumine käib temale üle jõu. Süüdistatavalt on juba kohtuotsusega väljamõistetud menetluskuluna riigituludesse sundraha 480 EUR-i. V.P on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud toimepandut. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava võib vabastada osaliselt arvestatud kaitsjatasu tasumisest riigituludesse jättes arvestatud tasu 70 euro ulatuses riigi kanda. V.P-lt kuulub kaitsjatasuna riigituludesse väljamõistmisele 120 eurot. Kohus KrMS § 180 lg3 alusel määrab kaitsjatasu tasumisele riigituludesse ositi ühe aasta jooksul.
Kristel Pedassaar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.