1-13-1810
Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kohtunik
Ene Muts
Kohtuistungi sekretär
Evelin Laansalu
Prokurör
Margit Pärn
Kriminaalasja number
1-13-1810 (12260102281)
Kriminaalasi
J.K. süüdistuses KarS § § 199 lg 2 p 7, 8, 9; § 215 lg 2 p 1, 2; § 121 järgi; R.E. süüdistuses KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi ning R.F. süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 8 ja § 215 lg 2 p 2 järgi kokkuleppemenetluses
Süüdistatav
J.K.
Kaitsja
isikukood: XXXX; elukoht: XXXXX Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata; väärteokorras karistatud 4-l korral. Tõkend: elektrooniline valve Tõkend vahistamine 21.11.2012-02.01.2013.a, .kahtlustatavana kinni peetud 20.11.2012, vandeadvokaat Anu Pärtel
Süüdistatav
R.E. isikukood: XXXX; XXXX Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata; väärteokorras karistatud 2-l korral. Tõkend: elukohast lahkumise keeld
Kaitsja Süüdistatav
advokaat Andres Veski R.F. isikukood: XXXX; elukoht: XXX
1(9)
Varasem karistatus puudub Tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja
vandeadvokaat Aivar Hint
juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5
Süüdi tunnistada J.K. KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud vangistust. Süüdi tunnistada J.K. KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Süüdi tunnistada J.K. KarS § 121 järgi ning mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ja mõista J.K. ile liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 04.-05.10.2012.a, s.o 2 (kaks) päeva ja 20.11.2012.a.-02.01.2013.a, s.o 1 (üks) kuu ja 14 (neliteist) päeva, kokku eelvangistuses viibitud aeg 1 (üks) kuu ja 16 (kuusteist) päeva karistusaja hulka ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud ja 14 (neliteist) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui J.K. ei pane
(kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab käitumiskontrolli ajal nõuetekohaselt KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 78 p 1 alusel arvestatakse katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest 19.03.2013. a. J.K. i tõkend – elektrooniline valve – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada R.E. KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi. KarS § 87 alusel vabastada R.E. karistusest ja kohaldada tema suhtes KarS § 87 lg 2 sätestatud alaealisele kohaldatavat mõjutusvahendit – käitumiskontrollile allutamist 1 (üheks) aastaks. R.E. on kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
2(9)
Süüdi tunnistada R.F. KarS § 199 lg 2 p 7, 8 ja § 215 lg 2 p 2 järgi. KarS § 87 alusel vabastada R.F. karistusest ja kohaldada tema suhtes KarS § 87 lg 2 sätestatud alaealisele kohaldatavat mõjutusvahendit – käitumiskontrollile allutamist 1 (üheks) aastaks. R.F. on kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. R.E. i ja R.F. i tõkendid – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Tsiviilhagid rahuldada. TsMS § 440 lg 1 ja VÕS § 127, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista V.K. (isikukood: XXX) 1433 (üks tuhat nelisada kolmkümmend kolm) eurot ja 25 senti E.H. ) kasuks tasumisega a/a XXX Swedbank AS ning 123 (ükssada kakskümmend kolm) eurot ja 75 senti K.K. kasuks tasumisega a/a XXX Swedbank AS. TsMS § 440 lg 1 ja VÕS § 127, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista E.E. (isikukood: XXX) 366 (kolmsada kuuskümmend kuus) eurot ja 60 senti T.L. kasuks tasumisega a/a XXX Danske Bank AS. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde CD-plaat. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel järgmised asitõendid: tulemasin Bic, MP3-mängija, kõrvaklapid, kaks kruvikeerajat, viil, valge käepidemega kruvikeeraja, käärid, 2 DNA karpi DNA-proovidega, 1 sündmuskoha jälgede kaart, must isolatsioonijuhtme nupp, 4 DNA karpi DNA-proovidega, kaks sündmuskoha jälgede kaarti, sõiduauto VW süütevõti. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel J.K. ile mobiiltelefon Nokia ja SIMkaart. KrMS § 180 lg 1 ja § 188 alusel välja mõista J.K. ilt, temal rahaliste vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt S.K. (K, isikukood: XXX) 550 (viissada viiskümmend) eurot ja 56 senti, R.E. ilt, temal rahaliste vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt E.E. (isikukood: XXX) 290 (kaksada üheksakümmend) eurot ja 96 senti ning R.F. ilt, temal rahaliste vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt V.K. (K, isikukood: XXX) 358 (kolmsada viiskümmend kaheksa) eurot ja 56 senti riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank AS, nr 221023778606 Swedbank AS-s või nr 333416110002 Danske Bank AS-is, viitenumber 2800049874. Selgituseks märkida: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, otsuse nr 1-13-1810 ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude
3(9)
osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskuludest 900 (üheksasada) eurot riigi kanda. Edasikaebamise kord. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jaos sätestatud menetlusnormide või KrMS § 339 lõikes 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsiooni võib kohtule esitada ka faksi teel. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi kümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtule.
Süüdistuse sisu, milles kohus süüdistatavad süüdi mõistab. J.K. i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse:
4(9)
plastikdetailid lahti, sõiduki mitte käivitumisel jäi sõiduki vargus lõpule viimata. Sõiduautost lahkudes võttis ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil T.P. kuuluva CD-mängija Pioneer väärtusega 50 eurot.
5(9)
6(9)
väärtusega 700 eurot ning millise sõiduautoga sõitis ta koos J.K. i, A.O. ja R.E. iga mitmel päeval ringi Tartu linnas ja Tartu maakonnas. Sellega pani R.F. toime KarS § 215 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, mis on toime pandud grupi poolt. R.F. i süüdistatakse veel selles, et tema: - ajavahemikus 28.-29.09.2012. a tungis Tartus Anne 89 maja ees ukseluku lahtimuukimise teel sisse E.H. kuuluvasse sõiduautosse Ford Sierra registreerimismärgiga XXX , sõitis autoga ringi ning autost lahkudes võttis grupis koos J.K. i ja A.O. ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil E.H. kuuluvad kahed päikeseprillid koguväärtusega 10 eurot ja tulekustuti väärtusega 18 eurot; - ajavahemikus 28.-29.09.2012. a tungis Tartus Anne 89 maja ees ukseluku lahtimuukimise teel sisse K.K. kuuluvasse sõiduautosse Ford Sierra registreerimismärgiga XXX , sõitis autoga ringi ning autost lahkudes võttis grupis koos J.K. i ja A.O. ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil K.K. kuuluvad järgmised esemed: võimendi SPL pro2120 väärtusega 38 eurot, bassikõlari väärtusega 50 eurot, võimendi juhe väärtusega 65 eurot, MP3 mängija Sony väärtusega 52 eurot, CD-mängija Sony CPXTT410 väärtusega 120 eurot ja tulekustuti väärtusega 23 eurot. Sellega pani R.F. toime KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupi poolt ja sissetungimisega. Tartu Maakohtu 19.03.2013. a määrusega on A.O. süüdistuses materjalid eraldatud eraldi menetlusse. Kokkulepete sisu. Kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus süüdistatavale J.K. ile karistusi järgmiselt: KarS §-s 199 lg 2 p 7, 8, 9 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest 1 aasta ja 3 kuud vangistust. KarS § 215 lg 2 p 1, 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 1 aasta vangistust. KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 4 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ja mõista liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 04.-05.10.2012.a, s.o 2 päeva ja 20.11.2012.a.-02.01.2013. a, s.o 1 kuu ja 14 päeva, kokku eelvangistuses viibitud aeg 1 kuu ja 16 päeva karistusaja hulka ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõista 1 aasta 10 kuud ja 14 päeva vangistust. KarS § 74 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui J.K. ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul, mis KarS § 78 lg 1 alusel hakkab kulgema alates kohtulahendi kuulutamisest, toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kokkulepete kohaselt taotleb vabastamist järgmiselt:
prokurör kohtus KarS § 87 alusel süüdistatavate
karistusest
R.E. i KarS § 215 lg 2 p 1, 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistusest vabastamist ja kohaldada tema suhtes KarS § 87 lg 2 sätestatud alaealisele kohaldatavat mõjutusvahendit – käitumiskontrollile allutamist 1 aastaks. R.E. on kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. R.F. i KarS § 215 lg 2 p 1, 2 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest karistusest vabastamist ja kohaldada tema suhtes KarS § 87 lg 2 sätestatud alaealisele kohaldatavat mõjutusvahendit –
7(9)
käitumiskontrollile allutamist 1 aastaks. Jaan Šianov on kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.
Tsiviilhagi ja asitõendid. Kannatanutele hüvitamata kahjud on järgmised: E.H. 1433,25 eurot; K.K. summas 123,75 eurot ja T.L. summas 366,60 eurot. Süüdistatava J.K. i seaduslik esindaja S.K. on enne kokkulepete sõlmimist 31.01.2013.a hüvitanud poja poolt kuriteoga tekitatud kahjud kannatanutele G.P. 236 eurot; T.P. 125 eurot; M.T. 20 eurot; Ü.N. 275 eurot ja L.V. 100 eurot. Pärast kokkulepete sõlmimist on ta hüvitanud E.H. 477,75 eurot, K.K. 41,25j eurot ja T.L. 183,40 eurot. S.K. on kannatanutele tekitatud kahjust hüvitanud J.K. i õigusvastaselt tekitatud kahju osa. Tsiviilhagid on põhjendatud. Õigusvastaselt tekitatud kahju tuleb kannatanutele hüvitada Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 127 alusel. KrMS § 39 lg. 1 alusel on tunnistatud tsiviilkostjaiks E.E. (ik: XXX), kes seaduse järgi kannab varalist vastutust R.E. i kuriteoga tekitatud kahju eest; V.K. (ik: XXX), kes seaduse järgi kannab varalist vastutust R.F. i kuriteoga tekitatud kahju eest. Tsiviilhagid kuuluvad sissenõudmisele tsiviilkostjatelt. Asitõendid ja nende suhtes tarvitusele võetavad meetmed: KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde CD-plaat. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel omanikuta väärtusetud asitõendid: tulemasin Bic, MP3-mängija, kõrvaklapid, kaks kruvikeerajat, viil, valge käepidemega kruvikeeraja, käärid, 2 DNA karpi DNAproovidega, 1 sündmuskoha jälgede kaart, must isolatsioonijuhtme nupp, 4 DNA karpi DNAproovidega, kaks sündmuskoha jälgede kaarti, sõiduauto VW süütevõti. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel J.K. ile mobiiltelefon Nokia ja SIMkaart. J.K. tunnistas enda omandit nimetatud esemetele ja taotles nende tagastamist. Kriminaalmenetluse kulud ja nende hüvitamine. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 480 eurot kõigil süüdistatavail. Kohtueelses ja kohtumenetluses on J.K. i kaitsjale makstud tasu 364.80 eurot, R.E. i kaitsjale makstud tasu 115,20 eurot ja R.F. i kaitsjale makstud tasu 172,80 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel kriminaalasja kohtuliku menetlemisega seotud posti ja kutsete kätte-toimetamise kulud on J.K. il 5.76 eurot, R.E. il 5.76 eurot ja R.F. il 5,76 eurot. Menetluskulude kogusumma on J.K. il 850,56 eurot, R.E. il 590,96 eurot ja R.F. il 658,56 eurot. Kohus paneb kriminaalmenetluse kulud osaliselt süüdimõistetavate kanda KrMS § 180 lg 1 alusel. Kui alaealistel süüdimõistetutel J.K. il, R.E. il ja R.F. il puuduvad vahendid menetluskulude tasumiseks, tuleb KarS § 188 alusel menetluskulud hüvitada nende seaduslikel esindajail S.K., E E ja
8(9)
Arvestades süüdistatavate perekondlikku ja majanduslikku olukorda, käib menetluskulude täies ulatuses tasumine neile kõigile ülejõu. Arvestades eeltoodut ja resotsialiseerumisväljavaateid jätab kohus osa menetluskuludest KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Riigii kanda jääb iga süüdistatava sundrahast 300-eurone osa. Kuna majanduslik olukord ei võimalda menetluskulude tasumist KrMS § 417 lg 2 sätestatud tähtajal, määrab kohus menetluskulude tasumise ositi KrMS § 183 lg 3 alusel.
Ene Muts kohtunik
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.