1-13-2231/6 - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus - lahend.ee

1-13-2231 sõiduautot Nissan Primera registreerimismärgiga * - isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST nr ARBK -0029 mõõtes alkoholikontsentratsioon 1,13 mg/l ± mõõtmise laiendmääramatuse väärtus 0,10 mg/l kohta, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,03 mg/l kohta, mistõttu tulenevalt Liiklusseaduse § 69 lõike 4 punkti 1 sätetest, mille kohaselt , juhtis L.T mootorsõidukit alkoholi tarvitamisest põhjustatud terviseseisundis, millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis, kusjuures põhjustas varalise kahjuga liiklusõnnetuse, sõites enda poolt juhitud autoga teelt välja vastu Promenaadile viiva tee kivist dekoratiivposti, millega põhjustas Haapsalu Linnavalitsusele varalise kahju üldsummas 258 eurot. Sellise tegevusega L.T , juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime Karistusseadustiku § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Peale selle süüdistatakse L.T selles, et tema, olles eelnevalt toime pannud KarS § 218 lg 1 ja § 424 järgi kvalifitseeritavad süüteod sellega, et lahkus 22.12.2012 kella 00:20 ajal Uuemõisas Tallinna mnt 75 asuvast tanklast jättes tasumata 39,01 liitri bensiini 95 eest summas 50,01 eurot ning juhtis juhtimisõigust omamata 22.12.2012 kella 00.40 ajal Haapsalus Rüütli 1 maja juures sõiduautot Nissan Primera registreerimismärgiga * isikuna, kellel tuvastati alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,03 mg/l kohta, misjärel esitas süütegude eest ettenähtud karistusest vabanemise eesmärgil Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo Haapsalu politseijaoskonna piirkonnavanemale Ahti Viispertile teise isiku nimele välja antud tähtsa isikliku dokumendi, milleks oli tema*M M, sündinud 25.10.1985, nimele välja antud Eesti pass numbriga *, mille oli enda valdusesse saanud koos sõiduautoga Nissan Primera registreerimismärgiga *, kuid edasise kriminaalmenetluse käigus politseiametnike poolt tuvastati, et L.T ei ole esitatud dokumendi omanik. Sellise tegevusega L.T , kasutades kohustustest vabanemise eesmärgil teise isiku nimele väljaantud tähtsat isiklikku dokumenti, pani toime tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise, s.o Karistusseadustiku § 349 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Peale selle süüdistatakse L.T selles, et tema, eesmärgiga varjata enda poolt 22.12.2012 kella 00.40 ajal Haapsalu linnas Rüütli tänav 1 maja juures toime pandud KarS § 424 järgi kvalifitseeritavat kuritegu ehk mootorsõiduki joobeseisundis juhtimist ja luua teise isikuna esinemise teel temast teadvalt ebaõige ettekujutus, edastas ja kasutas kriminaalasja nr 12257000257 kohtueelse menetluse käigus 22.12.2012 teostatud menetlustoimingute, s.o avarii materjalide vormistamise, alkoholijoobe tuvastamise, kahtlustatavana kinnipidamise, kahtlustatavana ülekuulamise ja tõkendi kohaldamise, käigus erinevatele Lääne prefektuuri politseiametnikele ilma teise isiku nõusolekuta oma * M M, sündinud 25.10.1985, isikuandmed ja viimase nimele välja antud Eesti Vabariigi passi nr *, millega võimaldas enda isiku tuvastamise M M, kahjustades sellega M M seadusega kaitstud õigusi ja huve. Sellise tegevusega L.T , kasutades kuriteo varjamise eesmärgil teise isiku nõusolekuta teist isikut tuvastavaid isikuandmeid, millega lõi teise isikuna esinemise teel temast teadvalt ebaõige ettekujutuse, pani toime teise isiku identiteedi ebaseadusliku kasutamise, s.o Karistusseadustiku § 1572 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus L.T-le nõutud karistus: KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 1572 ja KarS § 349 järgi kv alif its eeritavat e kuritegude toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks KarS § 63 lg 1 alusel 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskema karistusega, mõista L.T-le liitkaristuseks 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka L.T

1-13-2231 kahtlustatavana kinnipidamise aeg alates 22.12.2012 kell 00.42 kuni 22.12.2012 kell 19.00 /tl 16/, s.o 1 päev, mistõttu ärakandmata karistuseks jääb 2 kuud 29 päeva vangistust. KarS § 74 ja § 75 sätete alusel vabastada süüdistatav tähtajalise vangistuse kandmisest tingimuslikult 18 kuulise katseajaga. Määrata, et L.T kannab karistust Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Pärnu talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma KarS § 75 lõikest 1 punktidest 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid. Kannatanud on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluseks /tl 32, 43/. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör jäi kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab L.T süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi - kuriteo toimepanemisega tekitas L.T Haapsalu Linnavalitsusele varalise kahju summas 258 eurot /tl 27-30/, mis on kohtueelse kriminaalmenetluse käigus hüvitamata ning Haapsalu Linnavalitsuse poolt on käesolevas kriminaalasjas esitatud L.T vastu tsiviilhagi summas 258 eurot /tl 31/. Haapsalu Linnavalitsuse arvelduskonto number on /tl 31/. Tsiviilhagi kuulub rahuldamisele TsMS § 440 lg 1 alusel ja süüdistatava poolt kannatanule kuriteoga tekitatud kahju tuleb süüdistatavalt kannatanud kasuks välja mõista. Tõkend – L.T on kahtlustatavana kinni peetud 22.12.2012 kell 00.42-19.00 /tl 16/, kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 59-60/, tuleb tühistada. Asitõendina on vaadeldud ja fotografeeritud Eesti pass numbriga * M* M* nimele /tl 35-37/, mis on 17.01.2013 üle antud dokumendi omanikule, s.o M* M* /tl 38/. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb L.T-lt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 480 eurot (1,5 * 320). Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see kaitsjale P.Tartu L.T kaitsmise eest kohtueelses menetluses makstud riigi õigusabi tasu ja kulud 115,20 eurot / tl 80/. Kohtuistungil taotles L.T , et menetluskulude tasumine ajatataks, kuna menetluskulud e korraga tasumine käiks üle jõu, on hetke töötu, kui on võimeline igakuiselt kulusid tasuma. Kohus rahuldab selle taotluse KrMS § 180 lg 3 alusel.