Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. märts 2013. a Tartus, Kalevi 1
Kriminaalasja number
1-13-2367
Kohtukoosseis
kohtunik Rutt D.D
Kohtuistungi sekretär
Helju Rebane
Kriminaalasi
D.D süüdistus KarS § 216 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses, menetletud kiirmenetluses
Prokurör
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Evelin Merilaine
Süüdistatav
D.D
Kaitsja
Elu- või asukoht ja aadress: XXXX Isikukood või sünniaeg: XXX Karistatus: kriminaalkorras karistatud 3-l korral, väärteokorras karistatud Tõkend: ei ole kohaldatud Riigi poolt määratud korras advokaat Aivar Kello
Süüdi tunnistada D.D KarS § 216 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 30 (kolmkümmend) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata D.D kahtlustatavana kinnipidamise aeg 11. -12. märts 2013.a s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ja mõista D.D-le karistuseks 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmise aja algust arvestada alates
Tsiviilhagi: Rahuldada Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ tsiviilhagi ja välja mõista VÕS § 1043 ja § 1045 p 5 alusel Sergei teelt tsiviilhageja kasuks 103 (ükssada kolm) eurot 02 senti, milline summa kanda arveldusarvele nr 221002155774 Swedbank. KrMS §-de 175 lg 1 p 4; § 180 lg 1, 3 mõista D.D-lt välja menetluskuluna kaitsjatasu 57 (viiskümmend seitse) eurot 60 senti. Ülejäänud osa menetluskulust jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2900078538, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.
I Kokkuleppe sisu Kuriteo asjaolud ja süüdistus: D.D süüdistatakse selles, et tema 2011. a juulikuus Tartumaal XXX vallas XXX külas lülitus ebaseaduslikult AS-i Eesti Energia tarbimisvõrku, luues omavoliliselt õhuliinilt mõõtmata ahelast alumiiniumjuhtme abil otseühenduse, misjärel kasutas ebaseaduslikult elektrienergiat kuni 19.12.2011, mil Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ elektrik tuvastas elektrienergia ebaseadusliku tarbimise ja eemaldas juhtme õhuliinilt, misjärel lülitus D.D samal päeval taas ebaseaduslikult AS-i Eesti Energia tarbimisvõrku, luues omavoliliselt õhuliinilt mõõtmata ahelast alumiiniumjuhtme abil otseühenduse ja kasutas ebaseaduslikult elektrienergiat kuni 02.01.2012. D.D kasutas ebaseaduslikult elektrienergiat võrku ebaseadusliku lülitumise teel arvestuslikult kokku 103.02 euro väärtuses. Sellega pani D.D toime KarS § 216 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o elektrienergia ebaseadusliku kasutamise võrku ebaseadusliku lülitumise teel. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ on esitanud tsiviilhagi summas 103.02 eurot, millist nõuet D.D tunnistab ja on nõus tasuma. Karistuse liik ja määr: KarS § 216 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus D.D-le karistuseks 30 (kolmkümmend) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka D.D eelvangistuses viibitud aeg 11-12.03.2013, s.o 2 (kaks) päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Konfiskeerimisele kuuluv vara: puudub.
II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepped järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et D.D on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse D.D süüdi tunnistada KarS § 216 lg 1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. III Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas Kuivõrd KrMS seadustik ei käsitle täpsemalt kannatanu nõudeõigust õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks, tuleb selles osas kohtul lähtuda Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) vastavatest sätetest ja tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kohus on seisukohal, et süüdistatav on õigusvastaselt käitunud ja põhjustanud kannatanuletsiviilhagejale varalist kahju. Eeltoodust tulenevalt kuulub tsiviilhagi rahuldamisele. Süüdistatav võttis kohtuistungil TsMS § 440 lg-te 1,2 kohaselt hagi õigeks. TsMS § 444 lg 4 alusel on kohtul sellisel juhul õigus tsiviilhagisse puutuv kohtuotsuse kirjeldav ja põhjendav osa ära jätta. IV Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas tuleks süüdimõistetult välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa vastavalt KrMS §-le 179 lg 1 p 2 II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 480 eurot. Kohtunik on seisukohal, et arvesse võttes KrMS § 180 lg 3 alusel resotsialiseerumisväljavaateid on põhjendatud sundraha jätta riigi kanda. Samas peab kohus põhjendatuks välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt määratud kaitsjatele väljamaksmisele kuuluva tasu summas 57,60 eurot.
Rutt D.D Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.