1-12-4001/36 - Tallinna Ringkonnakohus - lahend.ee

3.Kaitsja märgib, et M.N on ennast selles süüdistuses süüdi tunnistanud, kahetseb siiralt toimepandut ning on andnud ka omapoolsed selgitused selle kohutava õnnetusega seoses. M.N saab aru, et on ettevaatamatusest toime pannud kuriteo ning selle kuriteo tagajärjel kaotas elu üks inimene ning sai raskelt vigastada teine inimene. Arkma teerist asub hästi pikal ja sirgel teelõigul ning valgel ajal on nii pöörde sooritajale kui ka otseliikujale ideaalne nähtavus. Samas puudub sellel teeristil pimedal ajal igasugune valgustus. Seega pimedal ajal peab pöörde sooritaja koondama suurema osa tähelepanust pöörde suunale ning jälgima pingsalt ohutussaarte betoonääri. Tema tähelepanu on seetõttu olude sunnil hajutatud. Enne vasakpöörde sooritamist vahetas M.N kaugtuled lähituledele. Nimetatu oli vajalik otsesuunas liikujate pimestamise vältimiseks, kuid samas vähendas see oluliselt pöörde sooritaja nähtavust otsesuunas. Liikluses osaleja peab olema seadusekuulekas ning täitma nõuetekohaselt kõiki eeskirju. Liikluses osalejal on samuti õigustatud ootus, et seadusekuulekad on ka kõik teised liikluses osalejad. Surnu ekspertiisiaktis nr. 331 on märgitud, et E. H veres leiti 0,18 promilli alkoholi. Ekspert I. D märkis kohtuistungil E. H veres leiduva alkoholi kohta, et tõenäoliselt oli E. H alkoholi tarvitanud, aga kui palju ka kui kaua aega tagasi, seda ei osanud ekspert öelda. Alkoholi sattumist vereproovi meditsiinitoimingute käigus pidas ekspert vähetõenäoliseks. Kui palju selline kogus alkoholi hukkunu veres võis mõjutada tema juhtimisvõtteid, reaktsiooni, on raske öelda. Samas on selge, et alkoholi oli ta tarvitanud ning seetõttu poleks ta tohtinud sellises olekus liikluses osaleda. Karistuse osas palub võimalust karistada süüdistatavat kogu karistuse ulatuses tingimusliku karistusega. M.N on kogu oma senise elu elanud seaduskuulekana, temale süükspandav kuritegu on toime pandud ettevaatamatusest. Seetõttu on karistuse eesmärgid saavutatavad ka väljaspool vanglat. Ka lühikeseks ajaks vanglasse sattumine tähendab M.N jaoks reaalselt töökoha kaotust, mis omakorda teeb võimatuks rahaliste nõuete täitmise. M.N praegu küll töötab, kuid tema töötasu on hästi minimaalne so ca 300 eurot kuus. Kohus on rahuldanud hagid summades 15 000 eurot ja 10 000 eurot. Samas on kohus märkinud, et mittevaralise kahju hüvitist välja mõistes peab kohus olema veendunud, et väljamõistetava hüvitise sissenõudmine ei too kaasa kahju tekitanu ja tema perekonna heaolu olulist langust. Heaolust M.N materiaalsete võimaluste puhul ilmselt rääkida ei saa. Kui puudub heaolu, siis ei ole võimalik ka enam kuhugi langeda. Saab öelda ainult seda, et praktiliselt ei suuda M.N tasuda menetluskulusid ning ei suuda heastada ka tsiviilhagidega väljamõistetud summasid. Ta suudaks midagigi teha kannatanute heaks siis kui ta oleks vabaduses ja töötaks. Võttes aluseks eeltoodut ning juhindudes KrMS §-st 337 lg.1 p. 4; 338 p.3,4; 339 lg.1 p.7,8 kaitsja palub tühistada kohtuotsus osaliselt mõistes M.N-ile tema poolt toimepandud kuriteo eest kergem karistus ning vähendada tsiviilhagidega väljamõistetud summasid.

määramine võib kõne alla tulla siis, kui kohus pärast seda, kui on kirja pannud veenvad põhjendused isiku tingimuslikult karistusest vabastamiseks, leiab siiski, et katseaja toime võiks sellele konkreetsele isikule mõjuda oluliselt distsiplineerivamalt, kui ta on vahetult kogenud, mida kujutab endast ja milliste tegelike vabadusepiirangutega on vangistus seotud. Maakohus on ülaltoodut järginud ning on põhjendanud miks ta leiab, et mõistetud vangistus tuleb osaliselt täitmisele pöörata. Koheselt täitmisele pööratud vangistuse tähtaeg, 4 kuud, on kooskõlas nii Riigikohtu poolt sedastatuga kui ka kohtupraktikaga. Kolleegium nõustub maakohtuga selles, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada muuhulgas kuriteoga tekitatud tagajärjega. Antud juhul on tagajärjeks ka ühe inimese surm, seega on tegemist raske tagajärjega, mis annab seadusliku aluse range karistuse mõistmiseks. Samas on maakohus seaduslikult arvestanud ka süüdistatava isikuga, mis karistusest tingimisi vabastamise küsimuse lahendamisel on olulise tähtsusega. M.N näol on tegemist isikuga, kes on varem kriminaalkorras ja ka väärteokorras karistamata ja kes toimepandut siiralt kahetseb. Kaitsja apellatsioonis väidetu töökoha kaotamise osas pole asjaolu, mis tooks kaasa muudatusi süü suuruses ja kuriteo tehioludes, mis olid aluseks maakohtule osaliselt karistuse täitmisele pööramiseks. Kaitsja apellatsioonis esitatud asjaolud ristmiku eripärast, lähituledele ümberlülitamisest ei õigusta süüdistatava tähelepanematut käitumist ja raske liiklusõnnetuse põhjustamist. Hukkunud E. H käitumisele liikluses ei ole midagi ette heita. Tema veres leitud 0,18 promilli etanooli jääb alla LS § 69 lg 5 ettenähtud alkoholi 0,20 mg alammäära. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu poolt mõistetud karistuse ja ka karistusest tingimisi vabastamise ja vangistuse osaliselt täitmisele pööramise osas on maakohtu otsus kooskõlas seadusega, piisavalt põhistatud ning selle tühistamiseks alused puuduvad. 6.2 Kohtuotsust on vaidlustatud väljamõistetud tsiviilhagide summade osas. Kaitsja on leidnud, et KrMS § 310 lg 1 alusel mittevaralise kahju katteks väljamõistetud summad on liialt suured. Kannatanu esindaja aga vastupidiselt, et väljamõistetud summad on liialt väikesed. Maakohus on otsuses esitanud materiaalõiguslikud alused millest kohus lähtus tsiviilhagide väljamõistmise küsimuse lahendamisel. Nagu maakohus on märkinud võib hüvitamisele kuuluv kahju VÕS § 128 lg 1 järgi olla varaline või mittevaraline, millest viimane hõlmab VÕS § 128 lg 5 järgi eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Antud juhul pole vaidlustatud maakohtu järeldust, et esineb VÕS § 134 lg 3 ettenähtud nii isiku surma põhjustamise kui raske tervisekahjustuse tekitamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustus, mis andis võimaluse mittevaralise kahju nõudmiseks. Kohus on VÕS § 130 lg 2 tulenevalt mittevaralise kahju hüvitise suuruse otsustanud vastavalt siseveendumusele. Võtnud arvesse nii kuriteo tehiolusid, üldist heaolu taset kui ka kannatanute üleelamisi ja tervislikku seisundit pärast õnnetust. On lähtunud mõistlikkuse põhimõttest. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendatud järeldustega ja kannatanute poolt esitatud mittevaralise kahju osalise rahuldamisega ja süüdlaselt väljamõistmisega ning leiab, et apellatsioonide väited ei sea maakohtu seisukohta kahtluse alla ega anna alust KrMS § 310 lg 1 alusel väljamõistetud summade muutmiseks.

6.3 Vaidlustamata apellatsioonis süüdistatava teole antud kvalifikatsiooni, on kannatanute esindaja poolt tehtud etteheide, et maakohus ei ole võtnud seisukohta kannatanu M. H poolt kohtule esitatud arvamuse osas ning on need uuesti esitanud apellatsioonis ja kohtuistungil. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et kannatanu M. H ei näinud sündmusi vahetult pealt ja pole sellest tulenevalt tõendiallikaks, kes saab anda ütlusi liiklusõnnetuse toimumise tehiolude kohta. Kannatanu seisukohad ja hinnangud erinevate tõendite osas olid maakohtule teada ning vastupidiselt apellandi arvamusele on maakohus kannatanu ütluste oluliste momentide osas oma hinnangu andnud ja seda läbi vahetult kohtuistungil uuritud tõendite, eelkõige ekspertide selgituste. Kolleegium leiab, et maakohus on seaduslikult sündmuste toimumise asjaolude kohta võtnud aluseks maakohtu istungil vahetult uuritud tõendid, sealhulgas isikuliste tõenditena nii süüdistatava, kannatanu kui tunnistajate ütlused, kirjalike tõenditena sündmuskoha vaatlusprotokolli ja ekspertiisiaktid, samuti ekspertide poolt antud ütlused ekspertiisiakti selgitamisel. Kolleegiumil puudub alus seada kahtluse alla maakohtu poolt tõendite kogumile, sealhulgas liiklustehnilise ekspertiisi aktile antud hinnangut ja neile tuginevat järeldust sellest, et süüdistatav, liikudes peateel alustas vasakpööret veendumata selle ohutuses. Nägi vastusõitva sõiduki tulesid, teadis, et peab andma teed, kuid lootis, et jõuab manöövri lõpetada enne kui vastutulev sõiduk ristmikuni jõuab. Mõlema liiklusõnnetuse osapoole juhitud sõidukite liikumiskiirus jäi lubatu piiridesse ja õnnetus toimus kohas, kus sõiduauto Ford kokkupõrkejärgselt seisis, olles küll pärast kokkupõrget veidi liikunud. Samuti pole alust seada kahtluse alla ekspertiisiaktis nr 331 antud arvamust ja ekspert I. D-i poolt antud selgitust sellest, et hukkunud E. H kõik vigastused on saadud liiklusõnnetuse tagajärje ja autoga ülesõidule viitavaid vigastusi ei tuvastatud. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuse põhiosa muutmiseks seaduslikud alused puuduvad, mistõttu apellandi sellesisuline taotlus rahuldamisele ei kuulu. Maakohtu otsuses põhiosas on tõendite lubatavusele ja usaldusväärsusele hinnang antud. Ära on näidatud, millised asjaolud luges kohus tõendatuks ning millistele konkreetsetele tõenditele ja miks kohus seejuures tugines. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu otsuses vigu, mis annaks aluse tõendeid ümber hinnata, muuta või välja jätta otsuse põhiosas esitatud asjaolusid.