Kohtulahend

RESOLUTSIOON

vargusi toime süstemaatiliselt, uuesti, 07.08.2010 ajavahemikus kella 17.45 kuni 20.02, viibides Tallinnas Paldiski mnt 102 Rocca al Mare kaubanduskeskuses asuvas kaupluses Lindex, võttis sealt ära võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Lindex Eesti OÜ – le kuuluvad järgmised kaubad koguväärtuses 771, 57 eurot: 1) Rinnahoidja Wirera Helena koodiga 2840223 väärtusega 17, 83 eurot; 2) Rinnahoidja Wirera Helena koodiga 5756260 väärtusega 17, 83 eurot; 3) Rinnahoidja Wirera Helena koodiga 5756263 väärtusega 17, 83 eurot; 4) Rinnahoidja T-Shirt koodiga 5765466 väärtusega 17, 83 eurot; 5) Rinnahoidja Bra Julia koodiga 5798915 väärtusega 17, 83 eurot; 6) Rinnahoidja Bra Julia koodiga 5798916 väärtusega 17, 83 eurot; 7) Rinnahoidja Bra Julia koodiga 5798938 väärtusega 17, 83 eurot; 8) Rinnahoidja Bra Julia koodiga 5798978 väärtusega 17, 83 eurot; 9) Rinnahoidja Bra Anna koodiga 5804169 väärtusega 17, 83 eurot; 10) Rinnahoidja Bra Strapless koodiga 5974554 väärtusega 17, 83 eurot; 11) Rinnahoidja Bra Push Up koodiga 5980642 väärtusega 17, 83 eurot; 12) Rinnahoidja Bra Push Up koodiga 5980649 väärtusega 17, 83 eurot; 13) Rinnahoidja Bra Push Up koodiga 5980654 väärtusega 17, 83 eurot; 14) Rinnahoidja Soft Bra koodiga 5992809 väärtusega 17, 83 eurot; 15) Rinnahoidja Soft Bra koodiga 5992816 väärtusega 17, 83 eurot; 16) Rinnahoidja Bra T - Shirt koodiga 5994777 väärtusega 17, 83 eurot; 17) Rinnahoidja Bra T - Shirt koodiga 5994777 väärtusega 17, 83 eurot; 18) Rinnahoidja Bra T - Shirt koodiga 5994780 väärtusega 17, 83 eurot; 19) Rinnahoidja Bra T – Shirt Stella koodiga 6040500 väärtusega 17, 83 eurot; 20) Rinnahoidja Bra T - Shirt Mild koodiga 6040566 väärtusega 17, 83 eurot; 21) Rinnahoidja Bra Push Up koodiga 6040605 väärtusega 17, 83 eurot; 22) Rinnahoidja Bra Push Up koodiga 6040607 väärtusega 17, 83 eurot; 23) Rinnahoidja Bra T – Shirt Vera koodiga 6050894 väärtusega 17, 83 eurot; 24) Rinnahoidja Bra T – Shirt Vera koodiga 6050903 väärtusega 17, 83 eurot; 25) Rinnahoidja Bra T – Shirt Vera koodiga 6050911 väärtusega 17, 83 eurot; 26) Rinnahoidja Bra T – Shirt Vera koodiga 6050912 väärtusega 17, 83 eurot; 27) Seitse paari naiste aluspükse Polly String koguväärtuses 89, 04 eurot; 28) Kaheksa paari sokke koodiga 6298326 koguväärtusega 25,04 eurot; 29) Kolmteist paari sokke koodiga 6390160 koguväärtusega 40, 69 eurot; 30) Kümme paari sokke koodiga 6345373 koguväärtusega 31,3 eurot; 31) Kaheksa paari sokke koodiga 6364919 koguväärtusega 25, 04 eurot; 32) Kaheksa paari sokke koodiga 6338544 koguväärtusega 35, 28 eurot; 33) Viis paari sokke koodiga 6324417 koguväärtusega 22, 05 eurot; 34) Viis paari sokke koodiga 6354977 koguväärtusega 15, 65 eurot 35) Kaks paari sokke koodiga 6346876 koguväärtusega 6, 26 eurot; 36) Neli paari sokke koodiga 6349483 koguväärtusega 17, 64 eurot. Seejärel, peites nimetatud esemed endal kaasasolevasse kotti, läbis R.H turvaväravaid, jättes kauba eest tasumata. Samuti tema, lähtuvalt 08.06.2012 Harju Maakohtu otsusest, olles toime pannud vargusi 06.11.2011 ja ajavahemikus 07.12.2011 kuni 16.12.2011, seega isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, uuesti 29.12.2011 ajavahemikus 23.20 kuni 23.30, viibides Tallinnas, Aia 3 asuvas klubis Chicago, võttis sealt ära võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil MA kuuluva käekoti väärtusega 20 eurot, milles olid mobiiltelefon NOKIA 6270 väärtusega 20 eurot, rahakott väärtusega 30 eurot koos kannatanule väljastatud ID – kaardiga, juhiloaga, SEB deebetpangakaardiga ja teiste kliendikaartidega, töökoha- ja koduvõtmed väärtusega 23 eurot, parfüüm Elisabeth Arden 5th Avenue väärtusega 40 eurot, parfüüm Oriflame väärtusega 25 eurot, mälupulk 2GB väärtusega 20 eurot. Sellise tegevusega tekitas R.H kannatanule kahju summas 178 eurot.

Samuti tema, olles 08.06.2012 karistatud Harju maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 alusel, seega isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, uuesti, 14.06.2012 kella 12.05 ajal, viibides Tallinnas Sõpruse pst 201/203 asuvas Stockmann Seppälä AS – le kuuluvas kaupluses Seppälä, võttis sealt ära võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Stockmann Seppälä AS – le kuuluva ühe kleidi väärtusega 29, 95 eurot, ühe kleidi väärtusega 36, 95 eurot, kolm T – särki Cars koguväärtusega 38, 85 eurot, ühe sinise vesti väärtusega 14, 95 eurot, ühed lühikesed püksid väärtusega 14, 95 eurot, ühed ujumispüksid väärtusega 12, 95 eurot, kaks kleiti koguväärtusega 69, 90 eurot, ühe valget värvi kleidi väärtusega 39, 95 eurot, ühe kleidi väärtusega 34, 95 eurot, kaks kirjut kleiti koguväärtusega 73, 90 eurot ehk kaupa koguväärtusega 367, 30 eurot, peites nimetatud esemed kaasasolevasse kotti. Seejärel läbis R.H turvaväravaid, jättes kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi R.H lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu. Samuti tema isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, uuesti 11.07.2012 kella 18. 00 ajal, viibides Tallinnas Viru Väljak 4 asuvas kaupluses Sportland, võttis sealt ära võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Sportland Eesti ASle kuuluva tenniseseeliku NIKE väärtusega 59, 95 eurot, kaks tenniseseelikut NIKE väärtusega a ́ 47, 95 eurot ehk koguväärtusega 95, 90 eurot, ühe jooksujaki väärtusega 104, 95 eurot ning möödus turvaväravatest, jättes kauba eest tasumata. Kuid kuritegu jäi R.H lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu. Seega R.H võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. R.H süüdistatakse selles, et tema varalise kasu saamise katsega andmete ebaseadusliku sisestamisega pangaautomaati, et saada juurdepääs võõrale arvelduskontole ning omaniku nõusolekuta käivitada andmete töötlusprotsess kontol oleva varaga toimingute tegemiseks, saanud ligipääsu MA pangakontole, s.t sisestades 29.12.2011 ebaseaduslikul teel saadud MA kuuluva SEB Panga deebetkaardi nr XXXXXXXXXX ja PIN-koodi, proovis võtta AS SEB Panga sularahaautomaadist EYP00307 aadressil Tallinn, Harju 13 sularaha, kuid kuritegu jäi R.H lõpule viimata lubatud PIN katsete arvu täitumise ja pangakaardi blokeerimise tõttu. Seega R.H pani toime varalise kasu saamise katsega andmete ebaseadusliku sisestamise andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel, s.o KarS § 213 lg 1 – KarS § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Diana Helila, süüdistatav R.H ja tema kaitsja Leelo Viil sõlminud järgneva kokkuleppe: KarS § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuritegude (14.06.2012 ja 11.07.2012 episoodid) toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 kuud vangistust. Lähtuvalt KarS § 65 lg 2 suurendada mõistetud karistust Harju maakohtu 08.06.2012 otsuse järgi mõistetud ärakandmata karistuse võrra (836 ÜKT tundi ümberarvestatuna vangistuseks on 1 aasta 1 kuu ja 28 päeva) ning mõista liitkaristuseks pärast Harju maakohtu 08.06.2012 otsust toimepandud kuritegude eest 1 aasta 4 kuud ja 28 päeva. KarS § 199 lg 2 p 9 ette nähtud kuritegude (07.08.2010 ja 29.12.2011 episoodid) toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 213 lg 1 - KarS § 25 lg 2 ette nähtud kuriteo (29.12.2011 episood) toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 kuud vangistust. Lähtuvalt KarS § 64 lg 1 mõista liitkaristusena 6 kuud vangistust, lugedes kergem karistus kaetuks raskeimaga.

KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus, lugedes kergem karistus, s.o enne Harju maakohtu 08.06.2012 otsust toimepandud kuritegude eest mõistetud karistus 6 kuud vangistust, kaetuks raskeima karistusega, s.o KarS § 65 lg 2 alusel moodustatud liitkaristusega 1 aasta 4 kuud ja 28 päeva vangistust. Lähtuvalt KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 14.06.2012 – 15.06.2012, ehk 2 päeva. Seega kandmisele kuulub 1 aasta 4 kuud ja 26 päeva alates 11.07.2012, mil süüdistatav oli kahtlustatavana kinni peetud. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kokkuleppe ja kriminaaltoimiku materjalidega ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4, 5, 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 3; 248 lg 1 p 4, 249; 311; 313; KarS § 64 lg 1; 65 lg 1, 2; 68 lg 1; 199 lg 2 p 9; 213 lg 1 ja § 25 lg 2 asub kohus seisukohale, et R.H kuulub temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab kriminaalmenetluse kulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks süüdistatavale määratud kaitsjale makstud tasu ja teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmisega kaasnev sundraha. Kriminaaltoimikust nähtuvalt puudub süüdistataval legaalne sissetulek, millest annavad tunnistust ka süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude varavastane iseloom ja süüdistatava karistusandmed. Süüdistatavale mõistetakse pikemaajaline liitkaristus ning on küllaldane alus eeldada, et lähiajal süüdistataval sissetulekut ei teki. Samas on süüdistatav täisealine ja töövõimeline isik, mistõttu puudub alus osa menetluskulu riigi kanda jätmiseks. Kuivõrd aga liitkaristuse pikkus eeldab seda, et süüdistatav jõuab enne KrMS § 180 lg 3, § 423 ja § 424 sätestatud 1 aastast tähtaega karistuse kandmiselt vabaneda, leiab kohus, et süüdistatavale võib jätta menetluskulude hüvitamiseks maksimaalse tähtaja, andmaks talle võimaluse vabanemise järgselt asuda menetluskulusid vabatahtlikult hüvitama. Mis puudutab määratud kaitsjale makstud tasu, siis moodustab osa tasust, so 96 eurot kaitsjale makstud tasu seoses lühimenetlusega, millest süüdistatav eelneval kriminaalasja menetlemisel kohtuistungil loobus. Seega ei osutatud süüdistatavale lühimenetluses eeldatavat õigusabi, kuivõrd lühimenetluses kriminaalasja läbi ei vaadatud. Seetõttu ei saa kohus ka selles osas kaitsjale makstud tasu süüdistatavalt välja mõista ning kohus peab vajalikuks selle osa menetluskulust jätta riigi kanda. Ülejäänud menetluskulu kuulub aga süüdistatavalt täies ulatuses väljamõistmisele.

Märt Toming kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.