Kohtulahend

kriminaalhooldusega, ning ka reaalseid vangistusi, kuid siiski on R.U jätkanud vabaduses viibides uute kuritegude toimepanemist. 2.2 R.U on varasemalt ka tingimisi ennetähtaegselt vangistuse kandmiselt vabastatud, kuid soovitud efekti see ei avaldanud, kuna R.U ei suutnud kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid täita ja kandmata karistus pöörati R.U suhtes uuesti täitmisele. Tähtaegselt vangistuse kandmiselt vabanemise järgselt jätkas R.U uute kuritegude toimepanemist, milliste eest teda karistati tingmisi katseajaga koos kriminaalhooldusega. Olles aga tingimisi katseajal kriminaalhooldusel, jätkas R.U uute kuritegude toimepanemist, milliste eest ta käesolevat vangistust kannab. Kohtuistungil avaldas R.U, et kuritegude jätkumise põhjuseks on olnud alkohol ja sõbrad. Seega, lähtudes sealhulgas ka R.U varasemast elukäigust, ei pidanud maakohus põhjendatuks R.U tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastada. 2.3 Maakohus arvestas, et vangistuses olles on R.U osalenud sotsiaalprogrammides „Usk ja teadmine“ ja „Viha juhtimine“ ning töötanud majandusabitöödel. R.U on distsiplinaarkorras karistatud 1 kord. 2.4 Maakohus märkis, et kuni vangistusest tähtaegse vabanemiseni on R.U võimalik tegeleda endas positiivsete käitumisjoonte kinnistamisega, et vabadusse naastes oleksid uue kuriteo toimepanemise riskid väiksemad. Olukorras, kus varasemad kriminaalhooldused on jäänud soovitud tulemusteta ja osutunud R.U suhtes mittekohaseks meetmeks, ei piisa R.U ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks üksnes mõnes taasühiskonnastavas programmis osalemisest. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

alkoholi tarvitamisest loobumise teemadel. Samas tuleb KarS § 76 lg-s 3 toodud asjaolusid hinnata kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et R.U varasem elukäik ei võimalda teda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. 4.3 Ringkonnakohus on seisukohal, et R.U on oma käitumise ja suhtumisega näidanud, et tema suhtes rakendatud karistused ei ole täitnud oma eesmärki. Teda on 9 korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab ta kolmandat korda. Karistusregistrist nähtuvalt on R.U toime pannud varavastaseid kuritegusid – teda on muuhulgas karistatud omavolilise sissetungi, arvutikelmuse, kelmuse, varguse ning asja omavolilise kasutamise eest. Kuigi R.U märgib määruskaebuses, et tegemist ei ole raskete kuritegudega ning ta on toime pannud valdavalt II astme kuritegusid, märgib kohtukolleegium, et sellele vaatamata iseloomustab R.U suutmatus õigusrikkumistest hoiduda ning õiguskaitseasutustel ei ole õnnestunud teda mõjutada seadusekuulekalt elama. R.U on karistatud eriliigiliste karistustega – rahaliste karistustega, tingimisi vangistusega katseaja kohaldamisega, korduvalt reaalse vangistusega –, kuid R.U on jätkanud kuritegude toimepanemist. Sellest järeldab ringkonnakohus, et R.U-le eelnevalt mõistetud karistused ei ole täitnud oma eesmärki – motiveerinud teda kuritegude toimepanemisest hoiduma. 4.4 Kohtukolleegium on seisukohal, et tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise puhul on oluline kohtu siseveendumuse kujunemine, et süüdimõistetu suhtes on võimalik tulemuslikult kohaldada kriminaalhooldust ja katseaega. Arvestades R.U varasemat elukäiku ringkonnakohtul sellist veendumust ei teki. Nimelt vabastati R.U Tartu Maakohtu 30.06.2006 määrusega talle Põlva Maakohtu 16.10.2003 otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega. Sellele vaatamata pöörati karistus uuesti täitmisele Tartu Maakohtu 03.05.2007 määrusega, kuna R.U ei täitnud kriminaalhooldusel olles käitumiskontrollinõudeid ning rikkus keeldu mitte tarvitada alkoholi ja mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Samuti on R.U-le mõistetud karistuseks vangistust, mis on jäetud täitmisele pööramata tingimusega, et R.U ei pane katseajal toime uusi kuritegusid ning järgib talle kehtestatud kohustusi. Siiski ei suutnud R.U läbida katseaega positiivselt ning pani katseajal toime uusi kuritegusid. Sellest järeldab ringkonnakohus, et R.U-le on juba korduvalt antud võimalusi kanda oma karistusi vabaduses ning käituda seadusekuulekalt, kuid ta on suhtunud talle antud võimalustesse hoolimatult. Kuigi määruskaebuse kohaselt on R.U motiveeritud elama seadusekuulekalt, ei teki kohtukolleegiumil veendumust, et seekord suudab R.U tingimisi ennetähtaegsel vangistusest vabastamisel hoiduda õigusrikkumistest ning läbida tulemuslikult kriminaalhoolduse. 4.5 Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid R.U vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. 4.6 Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Paavo Randma

Mati Kartau

-3-

Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.