Kohtulahend

Taotluse kohaselt ei ole I.V majanduslikult võimalik tasuda korraga talle rahalise karistusena mõistetud summat 11 268 eurot, mistõttu ta palub võimaldada talle mõistetud rahalise karistuse tasumist osade kaupa kuue kuu jooksul. Mõjuvaks põhjuseks rahalise karistuse osade kaupa täitmiseks on eelkõige rahalise karistuse suurus võrrelduna I.V sissetulekutega käesoleval ajal. Päevamäära suurus, mille alusel rahalise karistuse summa on arvutatud, on seaduse kohaselt leitud I.V 2009. aasta sissetulekutest lähtuvalt. Käesoleval ajal ei ole I.V sissetulekud ligilähedaseltki sama suured. I.V töötab XXX juhatuse liikme ametikohal, kus talle igakuiselt väljamakstav tasu on XXX eurot. Samas tuleks arvestada, et I.V peab üleval alaealiste lastega peret.

XXX juhatuse liikmed. Selle kohta, et I.V saab igakuist juhatuse liikme tasu XXX (summas XXX eurot) on kaitsja esitanud kohtule tõendi koos oma esialgse 23.01.2013 esitatud taotlusega. Sarnaselt OÜ-ga XXX on ka OÜ XXX Arenduskeskus juhatuse liikme positsioon seotud XXX juhatuse liikmeks olemisega, kuivõrd ka selle äriühingu ainuosanik on MTÜ XXX . Juhatuse liikme tasu I.V OÜ-st XXX Arenduskeskus ei saa. 4.3 I.V on tõesti XXX OÜ osanik. Samas pole nimetatud äriühing juba aastaid reaalse majandustegevusega tegelenud, mis on tuvastatav avalike registriandmete põhjal. I.V ei saa nimetatud äriühingust mistahes tulu ja talle kuuluval osal puudub väärtus. AS-ist XXX , kus I.V on nõukogu liige, saab ta nõukogu liikme tasu XXX eurot kuus (neto). MTÜ XXX juhatuse liikme staatus on seotud Rakvere linnapea ametikohaga. Kuivõrd tänaseks I.V Rakvere linnapea ei ole, on ta ka MTÜ XXX juhatuse liikme kohalt tagasi kutsutud, kahetsusväärselt on jäänud tegemata vastav muudatus mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris. Samas ei saanud I.V ka MTÜ XXX juhatuse liikmena mistahes tasu. 4.4 MTÜ-s XXX on I.V küll juhatuse liige, ent taas on tegemist mittetasustatava ametikohaga. Samuti väärib märkimist, et nimetatud mittetulundusühing ei ole tegutsenud juba aastaid. XXX Liidu juhatuse liikme ametikoht ei ole tasustatav, samuti ei ole nimetatud ühing aktiivselt tegutsev. MTÜ XXX , kus I.V on juhatuse liige, ei ole aastaid tegutsenud ja juhatuse liikme ametikoht ei ole seal tasustatav. Täpselt sama kehtib MTÜ XXX kohta. Seega on I.V äriregistri ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri järgi tõesti mitmete juriidiliste isikutega seotud, kuid enamikust neist ei saa ta üldse mingit tulu, mistõttu ei saa tema seotusest juriidiliste isikutega järeldada, et tal on piisav sissetulek korraga 11 268 euro tasumiseks. 4.5 I.V-le kuuluvate kinnisasjadega seoses märgib kaitsja, et I.V-le kuuluv korteriomand Rakveres (XXX ), mis on I.V ja tema pere koduks, on koormatud kahe hüpoteegiga kogusummas XXX krooni ehk XXX eurot. Hüpoteegid tagavad I.V ja AS SEB Pank vahel sõlmitud laenulepingust nr XXX ja selle lisakokkulepetest tulenevaid kohustusi. Laenulepingu alusel maksab I.V igas kuus AS-ile SEB Pank 408 eurot. Kuna nimetatud kinnisasi kuulus I.V ja ta endise abikaasa ühisvara hulka, on I.V-le ühisvara jagamisel pandud kohustus tasuda korteriomandi müügi korral pool müügist saadud rahast oma eksabikaasale. Antud asjaoludel on Rakveres XXX asuva korteriomandiga seotud kohustused samas suurusjärgus kui rahasumma, mille I.V selle müügi korral saaks, kuna hüpoteekide kustutamiseks tuleks ennetähtaegselt tagastada AS-ilt SEB Pank võetud laenud ning eksabikaasale tuleks tasuda pool müügihinnast. Ka ei oleks mõistlik ja tema pere suhtes õiglane, kui I.V-le määratud rahalise karistuse täitmiseks tuleks müüa I.V ja tema pere kodu. 4.6 I.V-le kuuluv mõtteline osa Tallinnas XXX asuvast kinnistust on samuti koormatud hüpoteegiga summas XXX eurot. Nimetatud asjaolu on tuvastatav avalikest kinnistusregistri andmetest. Hüpoteek tagab laenu tagasimaksmise kohustust, mis tuleneb Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali ja I.V vahel sõlmitud laenulepingust nr XXX , mille alusel I.V tasub praegu igakuiselt pangale 268 eurot. Nähtuvalt viidatud laenulepingust on see sõlmitud 16.11.2012 ja selle alusel väljastati I.V-le laenusummana XXX eurot, mis läks aga tervikuna varasemate laenulepingute refinantseerimiseks. Juhul kui I.V-le kuuluv kaasomandiosa praegu müüdaks, tuleks kogu müügist saadav raha maksta laenuandjast pangale, et kustutada kaasomandiosa koormav hüpoteek. Samuti on üldteada asjaolu, et kaasomandis oleva kinnisasja mõttelist osa kolmandale isikule müüa on üldjuhul väga keeruline, kuna ükski mõistlik isik ei taha saada kinnisasja kaasomanikuks koos talle võõra isikuga. Igal juhul vähendab kaasomand omandivormina kinnisasja ja seega ka iga selle mõttelise osa väärtust.

4.7 Pärandvarana saadud põllumajandus- ja metsamajandusmaa XXX vallas, millest I.V-le kuulub kaasomandina 1⁄4 mõttelist osa, on küll hüpoteekidega koormamata, kuid seda mõttelist osa müüa oleks peaaegu võimatu, kuna taolise kaasomandis oleva mõttelise osa vastu puudub turul nõudlus. I.V tädil, kes on 80-aastane, ja vennal, kes on sama kinnistu teised kaasomanikud, ei ole vahendeid I.V-lt tema osa ostmiseks. Seega ei ole I.V tegelikkuses vara, mida oleks võimalik kiiresti võõrandada selliselt, et pärast seda koormavate kohustuste tasumist jääks müügist raha üle. 4.8 I.V saab lisaks juba nimetatud tasudele (XXX juhatuse liikmena XXX eurot kuus, AS-i XXX liikmena XXX eurot kuus) tasu ainult SA-st XXX , kus ta töötab koolitusjuhina brutopalgaga XXX eurot. Seega on kogu tema igakuine tulu pärast maksude mahaarvamist vähem kui XXX eurot. Arvestades igakuiseid laenukohustusi (408 eurot AS-ile SEB Pank, 268 eurot Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalile) ja tema kohustusi oma ülalpeetavate ees, on ilmselge, et säästude puudumisel ei ole I.V sellisest sissetulekust võimalik riigile korraga tasuda 11 268 eurot. Lisaks nähtub Maksu- ja Tolliameti andmetest, et I.V kannab arvestatavaid koolituskulusid, tasudes oma tütre D.J. õppemaksu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

I.V on seotud mitmete äriühingutega, ei tähenda see veel, et ta neist ka reaalset tulu teeniks. 8.1 Kaitsja määruskaebusest nähtub, et tegelikkuses I.V enamikust temaga seotud ärija mittetulundusühingutest tulu ei saa ning seega ei mõjuta seotus juriidiliste isikutega tema võimet rahalist karistust tasuda. Nii ei ole XXX AS nõukogu liikme koht tasustatav ning dividende pole see äriühing oma aktsionäridele kunagi maksnud. I.V-le kuuluvad AS-i XXX aktsiad on küll printsiibis võõrandatavad, ent nende tegelik realiseerimine oleks väga keeruline ning aktsiate müügihind oleks kindlasti oluliselt väiksem nende nominaalväärtusest. I.V on küll OÜ XXX ja OÜ XXX Arenduskeskus juhatuse liige, kuid ei saa nendest äriühingutest juhatuse liikme tasu. XXX OÜ, mille osanik I.V on, pole juba aastaid reaalse majandustegevusega tegelenud ning seega ei saa I.V nimetatud äriühingust mistahes tulu ja talle kuuluval osal puudub väärtus. MTÜ-s XXX on I.V küll juhatuse liige, ent taas on tegemist mittetasustatava ametikohaga. XXX Liidu juhatuse liikme ametikoht ei ole tasustatav, samuti ei ole nimetatud ühing aktiivselt tegutsev. MTÜ XXX , kus I.V on juhatuse liige, ei ole aastaid tegutsenud ja juhatuse liikme ametikoht ei ole tasustatav. Täpselt sama kehtib MTÜ XXX kohta. 8.2 Ringkonnakohus leiab, et antud juhul ei välista ka I.V kinnisvara olemasolu KrMS § 424 kohaldamist ja rahalise karistuse ositi tasumise võimaldamist. Võttes arvesse määruskaebuses esile toodud asjaolusid leiab ringkonnakohus, et kinnisvara võõrandamine oleks ebamõistlikult koormav ning ostja leidmine seotud ülemääraste pingutustega.

Kinnistusraamatu andmetel kuulub I.V-le korteriomand Rakveres XXX tänaval, /10 mõttelist osa Tallinnas XXX asuvast kinnistust ning 1⁄4 mõttelist osa XXX vallas asuvast põllumajandus- ja metsamajandusmaast. Nii korteriomand kui ka Tallinnas asuv kinnistu on koormatud hüpoteekidega (neist esimene kogusummas XXX eurot ja teine XXX eurot), mis tagavad I.V laenulepingutest tulenevaid kohustusi. Kinnisasjade müügi korral tuleks müügist saadud raha arvel esmalt täita laenulepingutest tulenevad kohustused ning alles seejärel saaks järelejäävast summast tasuda I.V-le mõistetud rahalist karistust. Arvestada tuleb sedagi, et XXX tänaval asuva korteri müügist saadavast summast pool tuleb I.V tasuda oma endisele abikaasale, kuna korteriomand kuulus nende ühisvara hulka. Kohus nõustub kaitsja määruskaebuses märgituga, mille kohaselt on kaasomandis oleva kinnisasja mõttelise osa võõrandamine kolmandatele isikutele raskendatud, kuna üldjuhul ei soovita saada kaasomanikuks koos ostjale tundmatute isikutega. Senistel kaasomanikel – I.V tädil ja vennal – ei olevat aga vahendeid, et I.V kaasomandi osa osta. Eeltoodud asjaoludel on esmalt kaheldav, kas I.V üldse õnnestuks kaasomandis olevaid kinnistuid võõrandada või teha seda mõistliku aja jooksul. Rakveres asuva korteri puhul ei ole aga teada, kui palju jääks müügist saadavast summast järgi pärast hüpoteekidega tagatud laenulepingutest tulenevate kohustuste täitmist ja I.V endisele abikaasale tema osa tasumist. Samuti leiab ringkonnakohus, et kuivõrd XXX tänava korteri puhul on tegemist I.V ja tema pere koduga, peaks selle võõrandamine rahalise karistuse tasumiseks jääma viimaseks variandiks.

eesmärgi täitmist, ent võimaldab I.V tasuda rahalist karistust, raskendamata ülemääraselt tema ja ta perekonna toimetulekut.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.