Kohtulahend

2.2 Samas tuvastas maakohus, et A. Grigorjev on kriminaalkorras karistatud juba kahel korral ja ka vangistust kannab ta teist korda. Tegemist on raskete kuritegudega. Kuigi eelmise kohtuotsusega pöörati temale mõistetud vangistus koheselt täitmisele vaid osaliselt, andes talle võimaluse kanda enamus karistusest ära tingimisi katseajaga vabaduses olles, siis ei suutnud A. Grigorjev katseaja nõudeid siiski järgida. Ta pani katseajal toime uue kuriteo ja rikkus ka kriminaalhoolduse nõudeid. Seega on ilmne, et varasem karistus ja selle kandmiseks antud kergem võimalus A. Grigorjevile piisavat mõju ei avaldanud. Arvestades seda, et ka käesoleva vangistuse ajal ei ole A. Grigorjev suutnud täielikult alluda tema üle vangistuses kehtestatud reeglitele ning tal on käesoleva aasta algusest kehtiv distsiplinaarkaristus, leidis maakohus, et ei ole piisavat alust arvata, et ka käesolev vangistus oleks süüdimõistetu puhul oma eesmärgi juba täitnud ning on alust kahelda, kas A. Grigorjev suudaks nõuetekohaselt järgida temale ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi. 2.3 Maakohus luges A. Grigorjevi peamiseks kuritegelikku käitumist mõjutavaks teguriks alkoholi tarvitamist ning sellest tulenevat impulsiivsust ja hoolimatut suhtumist. Kuigi vangla iseloomustusest nähtuvalt on A. Grigorjev enda sõnul alkoholi tarvitamisega seotud riskidest aru saanud, on motiveeritud sellest loobuma ning on läbinud ka sõltuvuskäitumist puudutava sotsiaalabiprogrammi, siis kohtuistungil ta vastavat suhtumist otseselt ei avaldanud. A. Grigorjevi poolt kohtuistungil avaldatust jäi maakohtule selgusetuks, kas ta ikka mõistab täielikult oma varasema käitumise väärolemust ja riskitegureid ning on seadnud endale tulevikuks konkreetsed eesmärgid, et edaspidiselt õiguskuulekalt elada. Seega leidis kohus, et A. Grigorjevil tuleks vangla piiratud tingimustes oma probleemkäitumise ja selle lahendusviiside analüüsimisega edasi tegeleda ning võimalusel läbida ka teine temale individuaalses täitmiskavas vajalikuks peetav kuriteoriske maandav sotsiaalabiprogramm „Sotsiaalsete oskuste treening“. Samuti aitab vangla kontrollitud tingimustes pikemaaegsem viibimine ilmselt kaasa võõrdumisele alkoholist. 2.4 Maakohus leidis, et A. Grigorjevi ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka asjaolu, et vabanemisel puudub tal kindel töökoht ning seeläbi majanduslik stabiilsus ja mõtestatud tegevusega hõivatus. Nimetatud olukorda võib mõjutada ja tema toimetulekut raskendada ka asjaolu, et tema suhtes on täitmisel võrdlemisi suures summas tasumata rahalisi nõudeid. 2.5 Samas aga leidis maakohus, et arvestades A. Grigorjevi suhtes juba praeguseks toimunud positiivseid muutuseid ning mõningase motivatsiooni olemasolu enda muutmiseks, tuleb talle anda uus võimalus ennetähtaegse vabastamise arutamiseks tavapärase aasta möödumise asemel juba kuue kuu pärast käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. Nimetatud aja jooksul tuleks A. Grigorjevil vangistuses oma kuriteoriskide maandamisega edasi tegeleda ning näidata, et ta on igati motiveeritud oma eluviisi muutma ja temale kehtestatud reeglitele alluma. Samuti tuleks A. Grigorjevil võimalusel kindlustada endale vabanemiseks garanteeritud töökoht, et maandada kuriteoriske ja võimaldada oma võlanõuete tasumist. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

3.2 A. Grigorjev väidab, et on nõus tingimisi ennetähtaegsel vangistusest vabanemisel läbima kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogramme ning ta on edaspidi igati motiveeritud muutma oma senist eluviisi. Samuti on A. Grigorjev nõus täitma kohtu poolt kohaldatud alkoholi tarbimise keeldu. A. Grigorjev väidab, et ta on mõistnud, et alkohol on põhiline tegur, mis tõukab teda kuritegelikule teele ning ta kahetseb oma kuritegusid. Ta on aru saanud, et alkohol muudab teda hoolimatuks ja agressiivseks ning ta peab oluliseks sellest loobumist. 3.3 A. Grigorjev märgib, et Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on tema mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 14% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 26%, mistõttu vangla toetab tema tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Samuti toetab seda ka prokurör. A. Grigorjev on seisukohal, et õiguskuulekuse saavutamiseks on oluline mitte vangistuse kestus, vaid isiku areng. Ta leiab, et vanglakaristuse kestus ei tohiks ületada mõistlikkuse piire ning õiguskorra kaitsmiseks on odavamaid ning inimlikumaid meetmeid. A. Grigorjev märgib, et on nõus vabanema ka elektroonilise järelevalve alla. 3.4 A. Grigorjev palub määrata talle riigi õigusabi korras kaitsja kohtuistungile, kus arutatakse tema tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. 3.5 A. Grigorjev on määruskaebusele lisanud kinnipeetava rahaliste vahendite arvestuse õiendi, millest nähtuvalt on ta vangistuses töötanud OÜ-s XXX ning majandusosakonnas. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

kehtestatud kontrollnõudeid. Seega on A. Grigorjevile juba antud võimalus kanda nimetatud karistust vabaduses, kuid ta suhtus hoolimatult nii katseaega kui ka kriminaalhooldusesse. Kohtukolleegiumil ei teki sarnaselt maakohtuga veendumust, et A. Grigorjevi ennatlikul tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise puhul läbib ta katseaja ning kriminaalhoolduse tulemuslikult. 6.2 Tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise puhul on oluline vangistatu õiguspärane käitumine. A. Grigorjevil on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, mis on talle määratud hiljuti, s.o 04.01.2013. Seega on A. Grigorjev rikkunud karistuse kandmise ajal vanglas kehtivaid norme. 6.3 Tartu Vangla kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on A. Grigorjevi puhul uute kuritegude toimepanemise riskiks alkoholi tarvitamine. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on teda alkoholijoobes juhtimise eest karistatud nii väärteo- kui ka kriminaalkorras, kuid ka A. Grigorjevi viimane kuritegu, s.o röövimine, on toime pandud alkoholijoobes. Seega pole talle varasemalt mõistetud karistused mõjutanud teda alkoholi tarvitamisest hoiduma. Kohtukolleegium peab positiivseks määruskaebuses esitatud asjaolusid, et A. Grigorjev on läbinud sõltuvusega tegeleva sotsiaalprogrammi ning on motiveeritud edaspidi alkoholi tarvitamisest hoiduma. Samas nähtub vangla iseloomustusest, et A. Grigorjev on ka varasemalt pöördunud alkoholismiravile, kuid mõni kuu hiljem jätkas alkoholi tarvitamist. Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et A. Grigorjevi ennatliku vangistusest ennetähtaegse vabastamise puhul võib ta jätkata alkoholi tarvitamist ning vangistuse edasine kandmine on käesoleval hetkel vajalik, et kinnistada tema positiivseid hoiakuid.

Paavo Randma

Aarne Sarjas

-4-

Maarika Kuusk

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.