Kohtulahend

Asitõendiks tunnistatud nuga ja „Camel“ suitsupakk, millised asuvad kriminaalasja juures, kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Välja mõista T.B `ilt KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 134 (ükssada kolmkümmend neli) eurot ja 40 (nelikümmend) euro senti, mis tuleb tasuda mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul igakuiselt summas 11 (üksteist) eurot ja 20 (kakskümmend) euro senti ning mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas, viitenumbriga 2800049777; nr. 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777 või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga 2800049777. Maksekorraldusele märkida selgitusena: “T.B, kriminaalasi 1 – 13 – 2021, õigusabikulu.“ Välja mõista T.B `ilt KrMS §-de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 5, p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul igakuiselt summas 40 (nelikümmend) eurot ning koopiate tegemise kulu 45 /nelikümmend viis/ euro senti, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas, viitenumbriga 2800049777; nr. 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777 või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga 2800049777. Maksekorraldusele märkida selgitusena: “ T.B , kriminaalasi 1 – 13 – 2021 sundraha, koopiate tegemise kulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU

T.B on kohtu alla antud kokkuleppemenetluse raames ja teda süüdistatakse selles, et tema, viibides avalikus kohas, kõrvaliste, asjasse mittepuutuvate isikute juuresolekul, rikkus raskelt avalikku korda ja häiris üldist õigusrahu sellega, et tema 09.01.2013 kella 02.26 paiku Tallinnas Sauna 3 asuva maja juures võttis kätte noa, millega vehkides ähvardas JG’t ning vigastas kannatanut noaga hetkel, mil kannatanu üritas enesekaitseks nuga kahtlustatava käest välja väänata, põhjustades sellise tegevusega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse. Oma tegevusega pani T.B toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, samuti relvana kasutatava esemega s.o KarS § 263 p. 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Vastavalt KrMS § 245 alusel 28.02.2013.a. süüdistatav T.B , viimase kaitsja Merike Allikmäe ning Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Žanna Morozova sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, kus vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör KarS § 263 p. 1,3 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatava karistamist 9 (üheksa) kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg kinnipidamisest, so alates 09.01.2013.a, lugeda karistusaja hulka. Süüdistatav T.B tunnistas kohtuistungil end temale KarS § 263 p. 1, 3 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemises täielikult süüdi ning kahetses toimepandut. Süüdistatav T.B selgitas, et 28.02.2013.a. sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Žanna Morozova, tema (T.B ) ja tema kaitsja Merike Allikmäe kokkuleppemenetluses kokkuleppe temale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes ning et ta jääb selle juurde. Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Žanna Morozova selgitas samuti, et ta jääb 28.02.2013.a. kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe juurde T.B-le mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus kuulanud üle süüdistatava, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis leiab, et tõendamist on leidnud süüdistatava T.B `i poolt KarS § 263 p. 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning süüdistatava T.B `i käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 263 p. 1, 3 järgi. Kuriteoga on kannatanule JG’le tekitatud moraalset ja füüsilist kahju, tsiviilhagi kannatanu ei esitanud. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava T.B `i selgituse ja prokuröri abi arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav T.B on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb T.B temale esitatud süüdistuses KarS § 263 p. 1,3 järgi süüdi mõista ja talle karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab T.B süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt on määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha käsitletavad menetluskuludena. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et T.B esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et T.B ` ilt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1 – 10 – 3472; 1 – 10 – 16328 ja 1 – 10 – 15032. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3

sätteid, s.t. määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. Kohus arvestab siinkohal asjaoluga, et vanglas viibival isikul on rahaliste nõuete täitmine raskendatud. Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4, 9; 248 lg 1 p 5; 249; 311; 313. Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.