Kohtulahend

2.2 Kohus leidis, et P. Jaansoo suhtes käitumiskontrolli teostamine ning talle täiendavate kohustuste panemine vähendab oluliselt tema käitumise ohtlikkust. Maakohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Tingimisi ennetähtaegselt vabanemine võimaldab kohaldada P. Jaansoo üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi. Vangla toetab P. Jaansoo tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist käitumiskontrolli alla. Maakohus arvestas ka sellega, et P. Jaansoo tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata P. Jaansoo püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. 2.3 Vangistuse ajal oli P. Jaansoole kinnitatud individuaalse täitmiskava kohaselt ette nähtud järgmised tegevused: tööhõive (töötab alates 16.04.2012 väljaspool vanglat, enne oli hõivatud majandustöödel), vestlused kuriteo ja tagajärgede vahelise seose osas (vestlused ei ole toimunud isikust mittesõltuvatel põhjustel), vestlused kinnistamaks programmis omandatut (vestlus on toimunud), osales sotsiaalprogrammis Sotsiaalsete oskuste treening, mille raames omandas eluks vajalikke teadmisi ja oskusi suhtlemise osas. P. Jaansoo on 7 aasta ja 6 kuu pikkusest karistusest ära kandnud 5 aastat vangistust. 2.4 Eeltoodud asjaoludel kogumis pidas maakohus põhjendatuks anda P. Jaansoole võimalus vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks. Kohtu hinnangul on karistus eesmärgi täitnud. Rohkem kui kahe aasta pikkune katseaeg on eeltoodud asjaoludel P. Jaansoo suhtes tõhusam ja vajalikum meede kui karistuse vanglas lõpuni kandmine – käitumiskontroll ja kohustuste järgimine aitaks paremini toetada ja kindlustada P. Jaansoo motiveeritust oma edasise elu seaduskuulekalt elamiseks. Uute kuritegude toimepanemise riskide vähendamiseks ja seaduskuuleka käitumise kinnistamiseks on põhjendatud panna P. Jaansoole katseajaks täiendavad kohustused. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

tingimisi ennetähtaegsest vabastamisest, kuna ta ei vasta KarS § 76 lõikest 3 tulenevatele materiaalsetele eeldustele. 3.3 Kuritegu on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Kuigi enne kuriteo sooritamist oli P. Jaansool töökoht ja seega ka sissetulek, pani ta siiski toime piiriülese rahvatervisevastase kuriteo ja seda kasu saamise eesmärgil. Eesti Vabariik on ühinenud rahvusvaheliste konventsioonidega, mis reguleerivad võitlust narkokuritegevuse vastu. Eestis samade narkootikumide koguse eest oleks talle määratud tunduvalt rangem karistus. Tema ennetähtaegsel vabanemisel käesoleval ajal saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. 3.4 Prokurör leiab, et kinnipeetava iseloomustuses nimetatud positiivsed asjaolud ei ole piisavad, õigustamaks P. Jaansoo vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist ajal, mil tema karistusaja lõpuni on jäänud veel üle kahe aasta ja viie kuu, mis on küllaltki pikk aeg. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks ning mida raskema kuriteo eest on karistus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks. P. Jaansoo puhul ei esine prokuröri arvates selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid teda kui raske rahvatervisevastase kuriteo sooritanud isikut selleks (ilma elektroonilise järelevalveta) esimese võimaluse avanemisel vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

süüdimõistetu poolt toime pandud kuriteo asjaolud. Kohus möönab, et P. Jaansoo kannab karistust raske esimese astme rahvatervisevastase kuriteo eest, kuid leiab, et antud juhul ei välista see tema ennetähtaegset vabastamist. Seejuures on kohtu hinnangul oluline arvesse võtta, et P. Jaansoo on kriminaalkorras karistatud esimest korda ning viibib ka vanglas seega esmakordselt. Käesolevaks ajaks on P. Jaansoo vangistuses (sh eelvangistuses) viibinud üle viie aasta, mis on märkimisväärselt pikk aeg. Et tegemist on P. Jaansoo esimese vanglakaristusega ning tal ei ole välja kujunenud kuritegelikku käitumismustrit, ei ole kohtul alust arvata, et vabanedes vangistusest paneks P. Jaansoo toime uue kuriteo. Tema varasem elukäik ei viita sellele, et isegi vangistus kui kõige raskem karistus, poleks tema õiguskuulekale teele suunamiseks piisav. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et P. Jaansoo väärib võimalust näidata, et ta on kantud karistusest vajalikud järeldused teinud ning toimepandud kuriteo puhul oli tegemist ühekordse kõrvalekaldega tema muidu seaduskuulekast elust.

Aarne Sarjas

Mati Kartau

Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.