1-13-977/5 - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest. Tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta asitõendiks olev CD plaat turvakaamera digitaalse videosalvestusega Enics AS parklast kriminaaltoimikusse. Tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista U.F-ilt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel kannatanu A.S. kasuks 706 (seitsesada kuus) eurot kuriteoga tekitatud kahju katteks. U.F tuleb kahju hüvitamiseks kanda 706 eurot A.S. arvelduskontole nr XXX AS-is Swedbank. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista U.F-ilt riigituludesse menetluskuludena sundraha osa 180 (ükssada kaheksakümmend) eurot. Jätta KrMS § 180 lg 3 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 32 (kolmkümmend kaks) eurot riigi kanda ja sundraha osa 300 (kolmsada) eurot välja mõistmata. Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud summas 180 (ükssada kaheksakümmend) eurot tasumisele ositi ühe aasta jooksul järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisest on U.F kohustatud tasuma igakuiselt vähemalt 15 (viisteist) eurot kuni menetluskulude täieliku hüvitamiseni. Juhul, kui U.F ei pea kohtu määratud maksegraafikutest kinni, tuleb pärast esimese makse tegemata jätmist pöörata kohtuotsus rahalise karistuse ja menetluskulude sissenõudmiseks sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või 17001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874. Selgitusse tuleb märkida „1-13-977, menetluskulu, U.F“. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

I Kokkuleppe sisu U.F-i süüdistatakse KarS § 199 lg 2 p 8 järgi selles, et tema 10.11.2012. a kella 02.37 paiku sisenes ebaseaduslikult varguse toimepanemise eesmärgil Elva linnas Valga mnt 7b asuva Enics Eesti AS-i aiaga piiratud territooriumile ja võttis sealt ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära A.S. kuuluva motorolleri Piaggio Liberty, registreerimismärgiga XXX, väärtusega 1600 eurot. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör KarS § 199 lg2 p-s 8 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui U.F 18 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. Kannatanu A.S. on esitanud tsiviilhagi 706 eurot. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et U.F on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista U.F süüdi KarS § 199 lg 2 p 8 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kriminaalmenetluse käigus on kannatanu A.S. esitanud tsiviilhagi 706 eurot (tl 5). Süüdistatav U.F on tsiviilhagi õigeks võtnud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagi kuulub rahuldamisele VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas Menetluskuludeks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 32 eurot (tl 35), samuti süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 480 eurot (palga alammäär on 320 eurot).