Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-13-70
Kohtukoosseis
kohtunik Ingeri Tamm
Kohtuistungi sekretär
Kristi Suvi
Kriminaalasi
A.G süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
prokuröri abi Jüri Vissak
Süüdistatav
A.G elukoht: XXXX; isikukood: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 5-l korral, viimati Tartu Maakohtu 15.07.2009. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 1, 2 järgi 10-kuulise vangistusega Väärteokorras karistatud 12-l korral, sh 2 korda KarS § 218 järgi tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 27.12.2012. a
Kaitsja
advokaat Eve Laine
Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada A.G KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et A.G-le mõistetud karistus jäetakse tingimisi kohaldamata ja ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane 1 (ühe) aasta 8 (kaheksa) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid:
I Kokkuleppe sisu
A.G süüdistatakse KarS § 199 lg 2 p 9 järgi selles, et tema isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi • võttis 25.09.2010. a kella 17.05 paiku Tartus, Turu tn 6 asuvast Statoil Fuel & Retail Eesti AS (AS Eesti Statoil) teenindusjaamast salaja omastamise eesmärgil ära kaks šokolaadi „Tupla“ koguväärtusega 2,42 eurot (endises vääringus 37.80 krooni), pannes võetud kauba endale pükste taskusse ja läbis seejärel kassaliini kauba eest tasumata; • 14.03.2011. a kella 20.15 paiku püüdis Tartus, Turu 2 asuvast Rimi Eesti Food AS kauplusest Tasku SuperRimi salaja omastamise eesmärgil ära võtta ühte 50ml meeste rulldeodoranti „Garnier“ väärtusega 1,99 euro, pannes kauplusest võetud kauba endale pükste taskusse ja läbis seejärel kassaliini kauba eest tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna turvatöötaja pidas ta peale kassast möödumist kinni; • 29.05.2011. a kella 13.53 paiku püüdis Tartus, Turu 2 asuvast Rimi Eesti Food AS kauplusest Tasku SuperRimi salaja omastamise eesmärgil ära võtta ühte pakki sigarette Kent Silver Neo väärtusega 2,95 eurot, pannes võetud kauba endale taskusse ja läbis seejärel kassaliini kauba eest tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna turvatöötaja pidas ta peale kassast möödumist kinni. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör KarS § 199 lg 2 p-s 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale karistuseks 7 kuud vangistust, mis jätta KarS § 74 lg-st 1 lähtudes täielikult täitmisele pööramata, kui A.G ei pane 1 aasta 8 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kannatanu Rimi Eesti Food AS on esitanud A.G vastu tsiviilhagi 2.95 eurot. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kohtuistungile olid kutsutud süüdistatav, tema kaitsja ja prokurör. Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et A.G on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista A.G süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kriminaalmenetluse käigus on kannatanu Rimi Eesti Food AS esitanud tsiviilhagi 2.95 eurot (tl 5). Süüdistatav on tsiviilhagi õigeks võtnud. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagi kuulub rahuldamisele VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS
§ 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas Menetluskuludeks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 19.20 eurot (tl 44), samuti süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 480 eurot (palga alammäär on 320 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. A.G on käeoleval ajal seoses põlvetraumaga töövõimetu, ta puuduvad sissetulekud. Kaitsja taotleb võimaldada tasuda menetluskulud ühe aasta jooksul, kuna ei ole teada, millal A.G on võimeline tööle asuma. Kohus leiab, et A.G-le tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel anda võimalus tasuda menetluskulud ositi 10 kuu jooksul, kuna kõigi menetluskulude ühe korraga hüvitamine käib talle üle jõu.
Ingeri Tamm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.