lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-10-8892/36

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 04.03.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-10-8892/36
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
04.03.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1077
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-10-8892/6Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja21.09.20101-10-8892/18Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja30.05.20121-10-8892/43Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja06.05.20131-10-8892/49Tartu Ringkonnakohus05.06.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

4. märts 2013 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-10-8892

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 4. veebruari 2013 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu L.M-i (L.M) määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 390, § 337 lg 2 p-st 2, § 339 lg 1 p-st 3 ringkonnakohus määras:

1.Tühistada Viru Maakohtu 4. veebruari 2013 määrus süüdimõistetu L.M-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu.
2.Saata kriminaalasi tagasi maakohtule süüdimõistetu L.M-i riigi õigusabi taotluse lahendamiseks ja ennetähtaegse vabastamise küsimuse uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.
3.Määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
1.L.M tunnistati Harju Maakohtu 21.09.2010 otsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning talle mõisteti karistuseks KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 65 lg 2 kohaldamisega 3 aastat 8 kuud vangistust.
1.1.Karistuse kandmise algus on 07.07.2010 ja lõpp 07.03.2014.
2.Viru Maakohtu 04.02.2013 määrusega jäeti L.M tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Esimese astme kohtu määruse sisu

3.Maakohus leidis, et L.M tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
3.1.Maakohtu määruse kohaselt on L.M varasemalt 5 korda kriminaalkorras karistatud, seda nii vara- kui isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest. Karistusi on ta kandnud nii vangistuses kui kriminaalhoolduse all olles, kuid vaatamata mõistetud karistustele on L.M kuritegude toimepanemist jätkanud. Maakohus märkis, et L.M on vanglas üks kehtiv distsiplinaarkaristus, kuid vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seega ei ole see tingimus täidetud.
3.2.Maakohtu määruse kohaselt on kinnipeetav avaldanud soovi asuda vabanemisel elama kaaskinnipeetavale kuuluvasse korterisse. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et nimetatud korter on tühi ja pandud maakleri kaudu müüki. Kuigi elamispind vastab elektroonilise valve seadme paigaldamise tingimustele, ei ole teada, kui kaua on kinnipeetaval võimalik antud elamispinnal elada. Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteerinud töökoha XXX OÜ, kuid vestlusest tööandja esindajaga nähtub, et nad ei tunne kinnipeetavat ega tea tema minevikust midagi. Vabanemise korral puudub L.M toetav sotsiaalne lähivõrgustik, kes teda moraalselt ja materiaalselt toetaks. Maakohus tõi välja, et karistusregistri väljavõttest nähtub, et L.M on varasemalt Harju Maakohtu poolt vabastatud vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuid ta ei läbinud katseaega ja kandmata karistus pöörati täitmisele. Arvestades eeltoodut ning vangla ja prokuröri abi seisukohti, leidis maakohus, et karistuse eesmärgid ei ole antud kinnipeetava puhul saavutatud ning esineb oht, et ta võib vabanemisel jätka kuritegude toimepanemist ja katseaja nõudeid rikkuda. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
4.L.M taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega või asja saatmist maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.
4.1.Määruskaebuse kohaselt esitas vangla kohtule L.M-i taotluse riigi õigusabi korras kaitsja määramiseks, kuid maakohus talle kaitsjat ei määranud, mistõttu puudus L.M võimalus tõhusalt oma õigusi kaitsta ja kohtule dokumente esitada. L.M märgib, et maakohus ei andnud talle võimalust midagi enda kaitseks öelda ning maakohtu määruses märgitu selle kohta, et L.M midagi öelda ei soovinud, on ebaõige. Seega on maakohus rikkunud süüdimõistetu kaitseõigust.
4.2.Määruskaebuse kohaselt puudus kohtuistungil prokurör. Samuti on maakohus süüdimõistetu hinnangul lahendanud asja ebaobjektiivselt, kuna on jätnud arvestamata L.M positiivselt iseloomustavad asjaolud. L.M märgib, et erinevalt maakohtu määruses märgitust on tal omaniku nõusolek korteris elamiseks ning elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Samuti oleks tal toetav võrgustik kriminaalhooldaja ja tööandja näol ning töötasu 500 eurot kuus välistaks materiaalsete probleemide tekkimise. L.M-i hinnangul ei saa teda ühe distsiplinaarkaristuse tõttu vangistusest vabastamata jätta, kuna sellest ei saa teha järeldust, et ta on süstemaatiline korrarikkuja.
4.3.Määruskaebuse kohaselt on L.M enamuse mõistetud karistusest ära kandnud, mistõttu on ühiskonna õiglustunne rahuldatud ning täidetud eeltingimused tema ennetähtaegseks vabastamiseks. L.M märgib, et toimepandud kuriteod jäävad minevikku, ta on vangistuses viibinud pikka aega ning motiveeritud edaspidi õiguskuulekalt elama. Määruskaebuse kohaselt on L.M vabanemisel eesootavad resotsialiseerumist soodustavad tingimused head ning tema karistuse eesmärgid on juba saavutatud. L.M-i hinnangul elektroonilise valve kohaldamine ja kriminaalhooldus võimaldavad vabaduses tema -2-

üle tugevdatud järelevalvet ning töökoha olemasolu maandab uute kuritegude toimepanemise ohtu.

5.Ringkonnakohus tegi 22.02.2013 määruse, mille kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses ning prokuröril oli õigus esitada oma seisukohti määruskaebuse osas kuni 28.02.2013. Määratud tähtajaks ringkonnakohtule seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu ning L.M-i ennetähtaegse vabastamise materjalid tuleb saata uueks arutamiseks maakohtule teises kohtukoosseisus.
7.KrMS § 34 lg 1 p 3 ja § 35 lg 2, 3 tulenevalt on süüdimõistetul õigus kaitsja abile. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on Viru Vangla 18.12.2012 esitanud Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava L.M-i tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Toimiku materjalides sisaldub L.M-i 23.10.2012 avaldus, mille kohaselt ei soovi L.M kohtuistungile advokaati ning 27.11.2012 uus avaldus, mille kohaselt L.M soovib kaitsjat riigi õigusabi korras. 04.02.2013 toimunud maakohtu istungi protokollist nähtub, et kaitsja istungil ei osalenud. Samas ei ole L.M enne maakohtu istungit ega ka istungi toimumise ajal esitanud kaitsjast loobumise avaldust. Eelneva põhjal leiab ringkonnakohus, et L.M-i avaldus talle kaitsja võimaldamiseks on jäetud põhjendamatult tähelepanuta ning maakohtul tulnuks L.M-i kaitseõiguse tagamiseks tagada kohtuistungist ka L.M-i kaitsja osavõtt.
8.Ringkonnakohus leiab, et L.M-ile kaitsja määramata jätmisega on rikutud L.M-i kaitseõigust ning see kujutab endast kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist KrMS § 339 lg 1 p 3 järgi, kuna maakohtul oli kohustus riigi õigusabi korras süüdimõistetule kaitsja määrata ja ta kohtuistungile kutsuda. Ringkonnakohus on nimetatud seisukohast lähtunud ka varasemas praktikas (Tartu Ringkonnakohtu 11.01.2011 määrus nr 1-07-8062 ja 20.07.2011 määrus nr 1-10-1335).
9.Puutuvalt määruskaebuses esitatud väitesse, et maakohtu istungil puudus prokurör märgib ringkonnakohus järgmist. KrMS § 432 lg 33 kohaselt võib tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimust täitmiskohtuniku juures läbi vaadata prokuröri osavõtuta, kui prokuratuur on edastanud täitmiskohtunikule oma seisukoha ja teatanud, et ei soovi küsimuse läbivaatamisest osa võtta. Asja materjalide juures (tl 54) on prokuröri abi S. Travnikovi elektrooniliselt edastatud vastavasisuline teatis, milles teatab, et ei soovi osa võtta L.M-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest ja ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Seega pole maakohus prokuröri küsimuses menetlusnorme rikkunud.
10.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb tühistada kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu ning kriminaalasi saata maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Kuna ringkonnakohus saadab kriminaalasja maakohtule tagasi uueks arutamiseks, ei lahenda rinkonnakohus L.M-i ennetähtaegse vabastamise küsimust sisuliselt ega hinda vastavasisulisi määruskaebuses esitatud väiteid.

Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk -3-

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.