Kriminaalasi nr. 1-13-1034
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.02.2013.a. Tallinnas (Liivalaia kohtumaja)
Kohtunik
Merle Parts
Sekretär
Aive Uueni
Prokurör
Katrin Kabel
Tõlk
Valeri Helmar
Kaitsja
Leonid Olavjanišnikov
Menetluse liik
kokkuleppemenetlus
Süüdistatav: V.Z, ik: xxx; elukoht: Xxx; kodakondsus: VF; emakeel: vene keel; haridus: keskeriharidus; töökoht või õppeasutus: töötu; kriminaalkorras karistatud 1-l korral: 05.03.2001.a. Jõgeva Maakohtu otsusega KrK § 280 lg 1 alusel rahatrahviga 499.79 eurot; Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 24.03.2012.a.; kahtlustatavana kinnipidamine 23.03.24.03.2012.a. süüdistuses KarS § 121 järgi.
Süüdi tunnistada V.Z KarS § 121 järgi ja karistada teda juhindudes KarS § 44 lg 1, 2, 4 rahalise karistusega 300 (kolmesaja) miinimumpäevamäära (miinimumpäevamäära suurus 3,20 eurot) ulatuses, s.o. summas 960 (üheksasada kuuskümmend) eurot. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg, s.o kahtlustatavana kinnipidamine 23.03.-24.03.2012.a, s.o 2 päeva karistusaja hulka. Ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära (s.o 19.20 eurot), mis teeb rahalise karistuse suuruseks 940.80 eurot. KarS § 66 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud rahaline karistus - 940,80 eurot - kuulub kandmisele ositi 10 (kümne) kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 94.08 eurot.
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (KrMS 9. ptk 2. jagu) või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega seoses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest s.o alates 28.02.2013.a. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega (28.02.2013.a.), vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast.
V.Z-i süüdistatakse selles, et tema 23.03.2012.a kella 23.20 ajal Tallinnas, aadressil Paekaare 10 asuva maja juures lõhkus kilekotti keeratud kirvega kannatanu DM auto juhiukse klaasi, mille tagajärjel kannatanule, kes istus sel ajal autos juhi kohal, pudenesid kätele klaasikillud, mis tekitasid kätele haavu. Seejärel lõi V.Z läbi lõhutud akna kannatanut kirvega vastu pead otsmiku piirkonda tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse -vastavalt patsiendikaardile nr xxx lahtise peahaava otsmikul ning lahtise
randme- ja käehaava vasakul käel. Seega V.Z, teise inimese löömisega pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kannatanu DM on esitanud tsiviilhagi summas 1377,80 eurot. V.Z-i, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest kohtus V.Z-i süüditunnistamist ning karistamist juhindudes KarS §-st 44 lg 1, 2 ja 4 rahalise karistusega 300 päevamäära ulatuses. Päevamäära suuruseks on miinimumpäevamäär 3,20 eurot, mis teeb rahalise karistuse suuruseks 960 eurot. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg, 23.03.2012-24.03.2012.a, s.o 2 päeva, karistuse aja hulka. Ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära (3.20*6=19.20), mis teeb rahalise karistuse suuruseks 960 – 19.20= 940.80 eurot. Vastavalt KarS § 66 lg 1 määrata karistuse kandmine ositi 10 kuu jooksul, iga kuu 94.08 euro suuruses summas alates kohtuotsuse jõustumisest. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppest nähtuvalt on süüdistatavale selgitatud, et kohtuotsuse korral peab ta tasuma kriminaalmenetluse kulud ja 480 euro suuruse sundraha. Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava V.Z-i süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et V.Z tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Samuti kuulub temalt väljamõistmisele sundraha. Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. V.Z-ilt kuulub väljamõistmisele süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära (alates 01.01.2013.a. on palga alammääraks 320 eurot), s.o 480 eurot. Kuna süüdistatav on käesoleval hetkel töötu, võimaldab kohus V.Z menetluskulud tasuda ositi 6 kuu jooksul, maksest igakuiselt vähemalt 80 eurot. Asitõenditeks olevad kirvepea, kirvevars, rebitud kilekott, valge paberitükk ja 4 karpi DNA-proovidega tuleb hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p-st 4 lähtuvalt. Kriminaalasjas on esitanud tsiviilhagi kannatanu D. M poolt summas 1377,80 eurot. Kohus asub seisukohale, et kannatanu D. M tsiviilhagi on täies ulatuses tõendatud kriminaalasjas kogutud tõenditega ning kuulub täies ulatuses rahuldamisele ning süüdistatavalt väljamõistmisele. Toimiku materjalidest nähtuvale hagiavaldusele (t lk 98) soovib DM tsiviilhagi summa kandmist LM arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxx Swedbank. Kohus juhindub KrMS § 175, § 179, § 180 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318; VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 2. Merle Parts Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.