lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-1-1-11-13

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudRiigikohus · 26.02.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-1-1-11-13
Asja liik
Kriminaalasi
Kuulutamise aeg
26.02.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1552
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

3-1-1-11-13 26. veebruar 2013 Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja Lea Kivi A. T. vahistamine Tallinna Ringkonnakohtu 13. novembri 2012. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 1-12-10396 A. T. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Andrus Repnau, määruskaebus Prokuratuur, esindaja Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Rainer Amur 30. jaanuar 2013, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 13. novembri 2012. a määrus, millega tühistati Harju Maakohtu 30. oktoobri 2012. a määrus ja kohaldati A. T. suhtes tõkendina vahistamist.
2.Vabastada A. T. viivitamatult vahi alt.
3.Saata Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Rainer Amuri määruskaebus Harju Maakohtu 30. oktoobri 2012. a vahistamisest keeldumise määruse peale uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
4.Kaitsja määruskaebus rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.
Põhja Ringkonnaprokuratuur esitas Harju Maakohtule taotluse võtta karistusseadustiku (KarS) §de 424 ja 329 järgi kahtlustatav A. T. vahi alla. Taotlust põhjendati järgmiselt. A. T., kellelt oli varasema kohtuotsusega mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud, eiras 28. oktoobril 2012. a Harju maakonnas Saue vallas autot juhtides politsei peatumismärguannet ja sõitis kraavi. Ta oli alkoholijoobes - A. T. väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vähemalt 0,98 mg/l. A. T. süüd tõendavad tunnistajate ütlused ja tõendusliku alkomeetriga teostatud joobe mõõtmine. A. T. karistati 31. mai 2012. a Harju Maakohtu otsusega KarS § 424 järgi auto juhtimise eest joobeseisundis. KarS § 424 järgi oli teda karistatud ka 2008. aastal. Lisaks sellele on A. T. mitmekümnel korral karistatud väärteokorras. Seega on põhjust arvata, et A. T. võib jätkuvalt panna toime kuritegusid või hakata karistuse kartuses kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduma.
2.Harju Maakohtu 30. oktoobri 2012. a määrusega jäeti taotlus rahuldamata. Kohus leidis, et kuivõrd A. T.-l on olemas kindel elu- ja töökoht, perekond ning tema tuge vajavad vanad vanemad, pole alust

arvata, et ta hoiduks menetlusest kõrvale või paneks toime uusi kuritegusid. Kahtlustatav jätkab talle 31. mai 2012. a Harju Maakohtu otsusega määratud üldkasuliku töö tegemist. Kohus juhtis tähelepanu ka asjaolule, et A. T. kahtlustatakse teise astme kuriteo toimepanemises, mille eest võib teda karistada ka rahalise karistusega.

3.Maakohtu määruse peale esitas Tallinna Ringkonnakohtule kaebuse ringkonnaprokurör Rainer Amur, kes taotles maakohtu määruse tühistamist ja vahistamistaotluse rahuldamist. Esineb piisav kahtlus, et A. T. pani 28. oktoobril 2012. a toime KarS §-dele 329 ja 424 vastava teo. Tulenevalt kahtlustatava varasematest karistustest saab pidada väga tõenäoliseks, et A. T. jätkaks vabaduses viibides uute liikluskuritegude toimepanemist. Retsidiivsusele viitab ka asjaolu, et A. T. pani praeguse menetluse esemeks oleva teo toime katseaja kestel. Kindel elu- ja töökoht, perekond ning tema tuge vajavad vanad vanemad, millele maakohus viitab, olid A. T.-l olemas ka juba 28. oktoobril 2012. a.
4.Tallinna Ringkonnakohtu 13. novembri 2012. a määrusega prokuratuuri kaebus rahuldati. Ringkonnakohtu arvates esineb A. T. osas põhjendatud kuriteokahtlus. Kahtlustatav võib jätkuvalt panna toime kuritegusid ja tuleb seetõttu vahistada. A. T. on kahes viimases kriminaalmenetluses karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Et praegu menetletava teo pani kahtlustatav toime katseajal, ei taga tema õiguskuulekat käitumist isegi mitte viibimine kriminaalhooldaja järelevalve all. Maakohtu poolt tehtud viide A. T. püsivale elu- ja töökohale, perekonnale ja vanadele vanematele ei ole asjakohane, sest need kõik olid olemas juba teo toimepanemise ajal, kuid ei hoidnud kahtlustatavat kuriteo toimepanemiselt tagasi. Peale selle on see viide ka osaliselt vale, sest viiekümne kahe aastast A. T. ema ei saa kindlasti pidada „vanaks vanemaks“. Tähelepanu tuleb juhtida ka sellele, et A. T. on 31. mai 2012. a talle mõistetud üldkasulikust tööst teinud ära vaid väikese osa.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5.Ringkonnakohtu määruse peale esitas kaebuse A. T. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Andrus Repnau, kes taotleb Tallinna Ringkonnakohtu 13. novembri 2012. a määruse täitmise peatamist, ringkonnakohtu määruse tühistamist ja maakohtu määruse peale esitatud prokuratuuri kaebuse saatmist Tallinna Ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Kaebaja märgib, et kuivõrd teda ei kutsutud ringkonnakohtu 13. novembri 2012. a istungile, rikuti kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 165 lg-s 4 sätestatut ja A. T. jäi kaitseta. Kaitsjale ei saadetud kutset elektronpostiga ja teda teavitati kohtuistungist alles vahetult enne selle algust, kui prokurör A. Repnaule helistas. Ka A. T.-l endal ei võimaldatud ringkonnakohtus tema vahistamise arutamise juures olla, mistõttu on tegu kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 2 tähenduses. Kahtlustataval peab olema võimalus esitada kohtule kirjalikke dokumente, mis kinnitavad, et vahistamistaotlus tuleb jätta rahuldamata.
6.Kaebusele esitatud vastuses leiab Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Rainer Amur, et lähtuvalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24. oktoobri 2005. a määruses kriminaalasjas nr 3-1-1-

126-05 esitatud seisukohtadest on Tallinna Ringkonnakohus oma 13. novembri 2012. a määruses kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses oluliselt rikkunud, mistõttu tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada ja taotlus Tallinna Ringkonnakohtule uueks arutamiseks saata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7.Kriminaalkolleegium selgitab kõigepealt, et määruskaebusele esitatud prokuratuuri vastuses sisalduv viide Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendile nr 3-1-1-126-05 ei ole täna kehtiva õiguse valguses asjakohane. Selle lahendi tegemise ajal sätestas KrMS § 388 lg 3 esimene lause, et kohtumenetluses koostatud vahistamismääruse peale esitatud määruskaebuse läbivaatamisele kutsutakse kaebuse esitaja, tema kaitsja või seaduslik esindaja ning prokurör. Kehtiv KrMS § 390 lg 4 näeb ette, et vahistamise ja vahistamisest keeldumise määruse peale esitatud määruskaebuse läbivaatamisele ringkonnakohtusse kutsutakse üksnes kahtlustatava või süüdistatava kaitsja või alaealise esindaja ja prokurör. Seega ei kutsuta määruskaebust läbi vaatavasse ringkonnakohtusse isikut, kelle vahistamisega seonduv on vaidlustatud, mistõttu tuleb nii määruskaebuse esitaja kui ka prokuröri sellekohased väited jätta tähelepanuta.
8.Ehkki KrMS § 390 lg 4 esimeses lauses sätestatakse, et vahistamise ja vahistamisest keeldumise määruse peale esitatud määruskaebuse läbivaatamisele ringkonnakohtusse kutsutakse kahtlustatava või süüdistatava kaitsja, ei takista kaitsja ilmumata jäämine tulenevalt sama lõike teisest lausest määruskaebuse läbivaatamist. Juhul, kui seadus kohustab menetlejat kutsuma isiku kohtuistungile, kuid lubab istungi läbi viia ka siis, kui kutsutu kohale ei ilmu, kujutab isiku istungile kutsumata jätmine endast kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist KrMS § 339 lg 2 tähenduses (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. jaanuari 2006. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-150-05, p-d 4 ja 5). Seega tuleb Tallinna Ringkonnakohtu 13. novembri 2012. a määruse seaduslikkuse üle otsustamisel selgitada välja, kas A. T. kaitsja A. Repnau ringkonnakohtu istungile kutsuti või mitte.
9.Kriminaalasja materjalidest nähtub, et 7. novembril 2012. a saadeti Viruvärava Advokaadibüroo elektronposti aadressil ([email protected]) A. Repnaule elektronkiri, milles palutakse kaitsjal osa võtta 13. novembril 2012. a toimuvast kohtuistungist, kus tuleb arutamisele R. Amuri määruskaebus Harju Maakohtu 30. oktoobri 2012. a määruse peale A. T. kriminaalasjas (tl 60).
10.Kutse saatmist elektronpostiga reguleeritakse KrMS § 165 lg-s 4. Lõike esimeses lauses tuuakse välja nende meiliaadresside loetelu, millistele menetleja menetlusosalisele kohtukutse saata võib. Teises lauses kohustatakse kutse saatjat märkima, et kutse kättesaamist tuleb kohtusse kutsutul kinnitada. KrMS § 165 lg 4 kolmas lause aga sätestab, et olenevalt menetleja poolt kasutatud meiliaadressist võib kinnituse saabumata jäämise korral osutuda vajalikuks kutse saatmine tavaposti teel.
11.A. Repnau töötab Viruvärava Advokaadibüroos ja selle advokaadibüroo meiliaadress on Eesti Advokatuuri veebilehe andmetel [email protected]. See meiliaadress on menetlusosalise tööandja elektronposti aadress KrMS § 165 lg 4 esimese lause tähenduses. Seega toimis ringkonnakohus A. Repnaule aadressil [email protected] kutset saates ja kutses märkides, et ringkonnakohut tuleb kutse

kättesaamisest teavitada, KrMS § 165 lg 4 esimese ja teise lause kohaselt. Kuivõrd kohut kutse kättesaamisest ei teavitatud, tuleb analüüsida, kas ringkonnakohus oleks tulenevalt KrMS § 165 lg 4 kolmandast lausest pidanud saatma A. Repnaule kutse allkirja vastu väljastatava postisaadetisena või andma kutse üle allkirja vastu.

12.KrMS § 165 lg 4 kolmandast lausest tulenevalt ei oma kutse kinnitamata jätmine adressaadi poolt alati õiguslikku tähendust. Vaid juhul, kui vastust ei saadeta menetleja poolt välja selgitatud elektronposti aadressil saadetud kutsele, peab kutse saatja kutsuma isiku kohtusse tavaposti kasutades. Seega juhul, kui menetleja on kasutanud kutse saatmisel sellist meiliaadressi, mida ta ei ole ise välja selgitanud, ei ole adressaadi kättesaamiskinnituse saabumata jäämise korral vajalik saata kutset allkirja vastu väljastatava postisaadetisena või anda seda üle allkirja vastu. Elektronposti aadress, mida menetleja ei ole ise välja selgitanud, saab KrMS § 165 lg 4 kolmanda lause tähenduses olla üksnes selline meiliaadress, mis on menetlejale tehtud teatavaks menetlusosalise poolt. Kõik ülejäänud viisid, kuidas menetleja võib elektronposti aadressist teadlikuks saada - nt otsib menetleja menetlusosalise tööandja meiliaadressi üles Interneti abil, saab sellest teadlikuks tööandjale helistades, kasutab oma andmebaasis salvestatud aadressi -, tuleb lugeda elektronposti aadressi väljaselgitamiseks menetleja poolt KrMS § 165 lg 4 kolmanda lause mõttes.
13.Eelnevast tulenevalt sõltub hinnang Tallinna Ringkonnakohtu toimimise õiguspärasusele sellest, kas kohus selgitas meiliaadressi [email protected] ise välja või tegi selle talle teatavaks A. Repnau. Kuivõrd kriminaaltoimikus puuduvad materjalid selle kohta, et A. Repnau e-posti aadressi Tallinna Ringkonnakohtule avaldanud oleks, tuleb kriminaalkolleegiumi hinnangul lähtuda sellest, et kohus selgitas meiliaadressi välja ise. Saamata sellisel elektronposti aadressil saadetud kutsele kolme tööpäeva jooksul arvates selle saatmisest kinnitust kutse kättesaamise kohta ja jättes sellest hoolimata kutse allkirja vastu väljastatava postisaadetisena saatmata või andmata A. Repnaule kutset allkirja vastu, eksis ringkonnakohus KrMS § 165 lg 4 kolmandas lauses sätestatu vastu. Seega jättis Tallinna Ringkonnakohus A. Repnau 13. novembri 2012. a istungile kutsumata, rikkudes seeläbi KrMS § 390 lg 4 esimeses lauses sätestatut. Viies istungi sellest hoolimata A. Repnauta läbi, rikkus kohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses, mistõttu tuleb kohtuasi saata Tallinna Ringkonnakohtule uueks arutamiseks.
14.Eeltoodu alusel ja lähtudes KrMS § 390 lg-st 1, § 339 lg-st 2, § 362 p-st 2 ja § 361 lg 1 p-st 6 tühistab Riigikohus Tallinna Ringkonnakohtu 13. novembri 2012. a kohtumääruse, millega tühistati Harju Maakohtu 30. oktoobri 2012. a määrus, vabastab A. T. viivitamatult vahi alt ja saadab prokuröri määruskaebuse Harju Maakohtu 30. oktoobri 2012. a määruse peale uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. A. T. kaitsja määruskaebus tuleb rahuldada. Eerik Kergandberg, Jüri Ilvest, Lea Kivi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.