Kohtulahend

vandeadvokaat Olev Kuklase

Süüdistatav

Artur Varuson

17.08.2012.a

isikukood: 39303072721; elukoht: XXXX Tõkend: elukohast lahkumise keeld kohaldatud 17.08.2012.a (kahtlustatavana kinni peetud 16. – 17.08.2012.a) Varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1-l korral: 30.06.2011.a Tartu Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi rahaline karistus 96 eurot; väärteomenetluses karistatud 15-l korral, sh narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 alusel 1 korral. Kaitsja

vandeadvokaat Anu Vilt

Süüdistatav

Ilja Lilitškin isikukood: 39005242722; elukoht: XXXX Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 17.08.2012.a (kahtlustatavana kinni peetud 16. – 17.08.2012.a) Varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 2-l korral: - 25.06.2006. a Tartu Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 8, § 200 lg 2 p 4 ja § 263 p 1, 2, 3 järgi 4 aastat vangistust, millest kohesele ärakandmisele kuulus 6 kuud ning 3 aastat ja 6 kuud vangistust jäeti täitmisele pööramata 3 aasta pikkuse katseajaga; - 04.06.2009. a Tartu Maakohtu otsusega KarS § 263 p 1, 4 järgi rahaline karistus 10 000 Eesti krooni (639,12 euro), mis 13.12.2011. a Tartu Maakohtu määrusega asendati täitmata 66 päeva osas 132 tunni üldkasuliku tööga, mis ärakandmata 31 päeva vangistuse osa pöörati täitmisele 14.05.2012. a Tartu Maakohtu määrusega,. väärteomenetluses karistatud 7-l korral.

Kaitsja

advokaat Aivar Kello

RESOLUTSIOON

juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 Süüdi tunnistada Mark Šlepkin KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 järgi ning mõista talle karistuseks 3 (kolm) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1, 2 ja 3 alusel ei pöörata vangistust osaliselt täitmisele. Määrata Mark Šlepkini koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning osalise karistuse kandmise aja algust arvestada alates 16.08.2012. a 2 (kaks) aastat ja 11 (üksteist) kuud vangistust jätta tingimisi täitmisele pööramata, kui Mark Šlepkin ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab katseajal KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollinõudeid ja -kohustust. Katseajaks täitmiseks kohustuslikud KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollinõuded on järgmised: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata Mark Šlepkinile katseajaks kontrollkohustus: mitte tarvitada narkootikume. KarS § 78 p 1 alusel arvestatakse katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest 26.02.2013. a. Süüdi tunnistada Robert Bota KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 järgi ning mõista talle karistuseks 3 (kolm) aastat ja 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 73 lg 1, 2 ja 3 alusel ei pöörata vangistust osaliselt täitmisele. Määrata Robert Bota koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka niing osalise karistuse kandmise aja algust arvestada alates 16.08.2012. a. 2 (kaks) aastat ja 8 (kaheksa) kuud vangistust jätta tingimisi täitmisele pööramata, kui Robert Bota ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel arvestatakse katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest 26.02.2013. a. Süüdi tunnistada Artur Varuson KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 järgi ning mõista talle karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 16. – 17.08.2012. a., so. 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ning mõista Artur Varusoni kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui Artur Varuson ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel arvestatakse katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest 26.02.2013. a. Süüdi tunnistada Ilja Lilitškin KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ning mõista talle karistuseks 3 (kolm) aastat ja 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 16. - 17.08.2012 .a, so. 2 (kaks) päeva, karistusaja hulka ning mõista kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 (kolm) aastat 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. . KarS § 74 lg 1, 2 ja 3 alusel ei pöörata vangistust osaliselt täitmisele. Määrata Ilja Lilitškini koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 3 (kolm) aastat vangistust jätta tingimisi täitmisele pööramata, kui Ilja Lilitškin ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab katseajal KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollinõudeid ja -kohustust. Katseajaks täitmiseks kohustuslikud KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollinõuded on järgmised: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata Ilja Lilitškinile katseajaks kontrollkohustus: mitte tarvitada narkootikume. KarS § 78 p 1 alusel arvestatakse katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest 26.02.2013. a. Mark Šlepkini ja Robert Bota tõkendid – vahistamine jätta muutmata ning tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Artur Varusoni tõkend - elukohast lahkumise keeld tõkendid jätta muutmata ning tühistada kohtuotsuse jõustumisel ning Ilja Lilitškini tõkend elukohast lahkumise keeld jätta muutmata ja tühistada kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele asumisel. KarS § 831 lg 1 alusel konfiskeerida sularaha 145 (ükssada nelikümmend viis) eurot. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida Robert Bota, Artur Varusoni ja Mark Šlepkini kasutuses olnud garaaži (Tartu, XXX, XXXX garaažiühistu garaaž nr 13) läbiotsimisel leitud ja ära võetud järgmised esemed: • rohelist-valget värvi „Prisma“ kilekott,: 60% ulatuses valget värvi ainega täidetud plastikust pudel kirjega „AMMONIUM ACETATE lOOOgr“,ja lahtine fooliumirull; • klaasist kolb, • kaks kollast värvi kummikinnast; • Prisma kilekott, sinist värvi käepidemega käärid; • poolenisti läbipaistva vedelikuga täidetud rohelisest ja läbipaistvast plastikust süstal; • halli värvi metallist pott; • rohelisest ja läbipaistvast plastikust süstal; • kaks elektripliiti Nordy 707; • soojapuhur Bellus; • musta värvi riie;

katkise põhjaga suur klaasist pudel; kolm papist kasti koos akvaariumi pumpadega „Tetra APS 400“ (1. kastis kokku 22 karpi pumpadega); • 2. kastis kokku 20 karpi pumpadega; • 3. kastis kokku 8 karpi koos pumpadega; • 30% ulatuses pruuni värvi vedelikuga täidetud klaasist purk kirjega „WASTA“, • kaalu pealmine kaas kirjega „DIGITALE SCALE“; • punast-beeži värvi tekk ning pruuni värvi tekk, • valget värvi kristalne aine; • beeži värvi ja 1 heledat värvi kummikinnas. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel eelnimetatud KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeeritud asitõenditeks olevad esemed ja ained. • •

KarS § 83 lg 2 ja § 191 alusel konfiskeerida narkootiline aine, mis on jäetud hoiule Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonda. KrMS § 126 lg p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada konfiskeeritud eelnimetatud narkootiline aine. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel tagastada omanikele asitõendid järgmiselt

Edasikaebamise kord. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jaos sätestatud menetlusnormide või KrMS § 339 lõikes 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsiooni võib kohtule esitada ka faksi teel. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi kümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtule.

Süüdistuse sisu, milles kohus süüdistatavad süüdi mõistab Amfetamiin kuulub sotsiaalministri 18. mai 2005 määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Sama seaduse § 2 p 3 kohaselt on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine – nende ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine, tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kümnele inimesele piisab narkojoobe saamiseks 1,3 grammist amfetamiinist. Mark Šlepkinit, Robert Botat ja Artur Varusoni süüdistatakse selles, et nemad panid isikute grupis koos ja Ilja Lilitškiniga alates kriminaalmenetluses täpselt tuvastamata ajast kuni 16.08.2012.a. Tartu maakonnas ja Tartu linnas korduvalt toime suures koguses narkootilise aine amfetamiini ebaseadusliku käitlemise järgnevalt: Kriminaalmenetluses täpselt tuvastamata kohas ja kuupäeval enne 06.02.2012.a. tegi Mark Šlepkin Robert Botale ja Artur Varusonile ettepaneku hakata raha teenimise eesmärgil valmistama suures koguses narkootilist ainet amfetamiini. Robert Bota ja Artur Varuson võtsid ettepaneku vastu ja andsid selleks tegevuseks oma nõusoleku. Kriminaalmenetluses täpselt tuvastamata kuupäevadel alates 22.02.2012.a. proovisid Mark Šlepkin, Robert Bota ja Artur Varuson aadressil XXX, Tartu asuvas korteris, kokku vähemalt kolmel korral, valmistada suures koguses narkootilise aine amfetamiini valmistamiseks vajalikku lähteainet – fenüülnitropropeeni, kuid nimetatud tegevus jäi katse staadiumisse teo toimepanijatest sõltumata põhjustel.

Kriminaalmenetluses täpselt tuvastamata kuupäeval märtsi kuus 2012. a valmistasid Mark Šlepkin ja Robert Bota aadressil XXX, XXX küla, XXX vald, Tartu maakond asuvas Robert Bota isa V.B. kuuluvas suvilas vähemalt ühel korral suures koguses narkootilise aine amfetamiini valmistamiseks vajalikku lähteainet- fenüülnitropropeeni. Samas suvilas üritasid Mark Šlepkin ja Robert Bota kriminaalmenetluses täpselt tuvastamata kuupäeval, märtsi kuus 2012.a. fenüülnitropropeenist valmistada ka narkootilist ainet amfetamiini, kuid nimetatud tegevus jäi katse staadiumisse teo toimepanijatest olenemata põhjustel. Ajavahemikul 2012. a aprilli kuust kuni 14.05.2012. a valmistas Mark Šlepkin isikute grupis koos Artur Varusoni ja Robert Botaga aadressil XXX, Tartu asuva XXX garaažiühistu garaažiboksis nr 13 ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet, so vähemalt 5 grammi amfetamiini. Seejärel Mark Šlepkin isikute grupis koos Artur Varusoni ja Robert Botaga valdas ebaseaduslikult valmistatud suures koguses narkootilist ainet, so vähemalt 5 grammi amfetamiini hoides seda ebaseaduslikult enda juures, kuni Robert Bota ja Artur Varuson sellest tuvastamata koguse kriminaalmenetluses täpselt teadmata kuupäeval, tuvastamata isikutele edasi andsid. 02.08.2012.a. alustas Mark Šlepkin isikute grupis koos Robert Botaga aadressil XXX, XXX küla, XXX vald, Tartu maakond taaskord suures koguses narkootilise aine amfetamiini valmistamist. Samal päeval viis Artur Varuson, kokkuleppel Mark Šlepkini ja Robert Botaga, enda kasutuses oleva sõiduautoga Volkswagen Passat, reg. märk XXX amfetamiini valmistamiseks vajalikud lähteained ning - laborivarustuse aadressil Kabina küla, Luunja vald, Tartu maakond asuva veekogu juurde, kus Mark Šlepkin ja Robert Bota jätkasid ebaseaduslikult suures koguses narkootilise aine amfetamiini valmistamist. Suures koguses narkootilise aine, so kokku vähemalt 15 grammi amfetamiini valmistamisprotsessi viisid Mark Šlepkin ja Robert Bota, Artur Varusoni ja Ilja Lilitškini teadmisel, lõpule 03.08.2012.a. Tartu Maakonnas Raadi Lennujaama taga asuval tühermaal. Seejärel Mark Šlepkin isikute grupis koos Robert Botaga valdas ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet, so vähemalt 15 grammi amfetamiini hoides seda enda juures, kuni ta sellest tuvastamata koguse koos Robert Botaga 03.08.2012.a. teadmata isikutele edasi andis. Osa narkootilisest ainest, so vähemalt 6,71 grammi amfetamiinipulbrit, mis sisaldas 2,71 grammi puhast amfetamiini valdas Mark Šlepkin isikute grupis koos Robert Botaga, hoides ja vedades seda, vastavalt Mark Šlepkini ja Robert Bota omavahelisele kokkuleppele, ebaseaduslikult Robert Bota kasutuses olevas sõiduautos BMW 525, reg.märk XXX, kuni nimetatud aine 16.08.2012.a. politseiametnike poolt teostatud läbiotsimise käigus leiti ning ära võeti. Ajavahemikul 06.08.2012.a. kuni 16.08.2012.a. valmistasid Mark Šlepkin, Robert Bota ja Ilja Lilitškin isikute grupis aadressil XXX, Tartu ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet, so vähemalt 213,3 grammi amfetamiini (vaba alusena), mis sisaldas 68,3 grammi puhast amfetamiini. Ebaseaduslikult valmistatud suures koguses narkootilist ainet, so kokku vähemalt 213,3 grammi amfetamiini (vaba alusena), mis sisaldas 68,3 grammi puhast amfetamiini valdas Mark Šlepkin isikute grupis koos Robert Bota ja Ilja Lilitškiniga hoides seda ebaseaduslikult Ilja Lilitškini elukohas aadressil XXX, Tartu, kuni nimetatud aine 16.08.2012.a. politseiametnike poolt aadressil H, Tartu teostatud läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. Seega Mark Šlepkin, isikuna, kes on varem pannud toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, isikute grupis, suures koguses narkootilise aine valmistamise, valdamise, veo ja edasiandmisega, pani toime KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 sätestatud kuriteo. Seega Robert Bota, isikuna, kes on varem pannud toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, isikute grupis, suures koguses narkootilise aine valmistamise, valdamise, veo ja edasiandmisega, pani toime KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 sätestatud kuriteo.

Seega Artur Varuson, isikuna, kes on varem pannud toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, isikute grupis, suures koguses narkootilise aine valmistamise, valdamise ja edasiandmisega, pani toime KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 sätestatud kuriteo. Ilja Lilitškini süüdistatakse selles, et tema pani isikute grupis koos Robert Bota ja Mark Šlepkiniga alates 06.08.2012.a. kuni 16.08.2012.a. Tartu linnas toime suures koguses narkootilise aine amfetamiini ebaseadusliku käitlemise järgnevalt: Vastavalt kokkuleppele Ilja Lilitškini ja Mark Šlepkiniga, viis Robert Bota 06.08.2012.a., suures koguses amfetamiini valmistamiseks vajalikud lähteained ja - laborivarustuse Ilja Lilitškini elukohta aadressil XXX , Tartu. Seejärel, ajavahemikul 06.08.2012.a. kuni 16.08.2012.a. valmistasid Ilja Lilitškin, Mark Šlepkin ja Robert Bota isikute grupis aadressil XXX, Tartu ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet, so vähemalt 213,3 grammi amfetamiini (vaba alusena), mis sisaldas 68,3 grammi puhast amfetamiini. Ebaseaduslikult valmistatud suures koguses narkootilist ainet, so kokku vähemalt 213,3 grammi amfetamiini (vaba alusena), mis sisaldas 68,3 grammi puhast amfetamiini valdas Ilja Lilitškin isikute grupis koos Robert Bota ja Mark Šlepkiniga hoides seda ebaseaduslikult Ilja Lilitškini elukohas aadressil XXX , Tartu, kuni nimetatud aine 16.08.2012.a. politseiametnike poolt aadressil XXX , Tartu teostatud läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. Seega Ilja Lilitškin, isikute grupis, suures koguses narkootilise aine valmistamise ja valdamisega, pani toime KarS § 184 lg 2 p 1 sätestatud kuriteo.

Kokkulepete sisu Kokkulepete kohaselt nõuab prokurör kohtus süüdistatavatele karistusi järgmiselt: Ilja Lilitškinile KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 3 aastat ja 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 16.08.2012.a. kuni 17.08.2012.a., so. 2 päeva, karistusaja hulka. KarS § 74 lg 1, 2 ja 3 alusel kuulub koheselt ärakandmisele 3 kuud ja 28 päeva vangistust ja 3 aastat vangistust jätta täitmisele pööramata, kui Ilja Lilitškin ei pane 3 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrollinõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata, et Ilja Lilitškin on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama narkootikume. Mark Šlepkinile KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 3 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 16.08.2012 karistusaja hulka. KarS § 74 lg 1, 2 ja 3 alusel kuulub koheselt ärakandmisele 7 kuud vangistust ning 2 aastat ja 11 kuud vangistust jätta täitmisele pööramata, kui Mark Šlepkin ei pane 3-aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrollinõudeid: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks

kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata, et Mark Šlepkin on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama narkootikume. Artur Varusonile KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 16.08.2012.a. – 17.08.2012.a., so. 2 päeva, karistusaja hulka ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta kandmata karistus 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust täitmisele pööramata, kui Artur Varuson ei pane 3 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Robert Botale KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 3 aastat ja

3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 16.08.2012.a. karistusaja hulka. KarS § 73 lg 1, 2 ja 3 alusel kuulub koheselt ärakandmisele 7 kuud vangistust ning 2 aastat ja 8 kuud vangistust jätta täitmisele pööramata, kui Robert Bota ei pane kolme (3) aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Sularaha kokku 145 eurot kuulub KarS § 831 lg 1 alusel konfiskeerimisele.

Asitõendid ja nende suhtes kohaldatavad meetmed Kriminaalasjas on järgmised asitõendid:

• klaasist purk kirjega „WASTA“, mis on 30% ulatuses täidetud pruuni värvi vedelikuga • kaalu pealmine kaas, millele kirje „DIGITALE SCALE“ • punast-beeži värvi tekk ning pruuni värvi tekk, mis on osaliselt koos valget värvi ainega • valget värvi kristalne aine • beeži värvi ja 1 heledat värvi kummikinnas Nimetatud asitõendiks olevad esemed olid kuriteo toimepanemise vahenditeks ja tuleb KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida. Konfiskeeritud asitõenditeks olevatel esemetel puudub väärtus ja seetõttu tuleb need KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

tuleb asitõendiks olev aine konfiskeerida ja kohtuotsuse jõustumisel hävitada KrMS § 126 lg .3 p 4 alusel.

Kriminaalmenetluse kulud ja nende hüvitamine KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 179 lg 1 p1 järgi 800.- eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertidele makstud tasu on kokku 9091 eurot, mis jaguneb süüdistatavate vahel võrdselt, igaühe kanda 2272,75 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on määratud kaitsjatele makstud kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses advokaaditasu kaitseülesande täitmise eest kokku Mark Šlepkini osas 115,20 eurot, Robert Bota osas 96.- eurot, Artur Varusoni osas 675,84 eurot ning Ilja Lilitškini osas 115,20 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel on toimikust koopiate tegemise kulud kokku 1,80 eurot, mis jagunev süüdistatavate vahel võrdselt, igaühe kanda 0,45 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel on posti ja kutsete kättetoimetamise kulud 5,76 eurot, sellest Ilja Lilitškini kanda 2,88 eurot ja Artur Varusoni kanda 2, 88 eurot. Menetluskulude summa on Ilja Lilitškinil 3191,28 eurot, Robert Botal 3169,20 eurot, Mark Šlepkinil 3188,40 eurot ja Artur Varusonil 3751,92 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel jäävad kriminaalmenetluse kulud süüdimõistetavate kanda. Süüdistatavate majandusliku olukorra tõttu ei ole neil kellelgi võimalik menetluskulusid tasuda lubatud maksimaalse tähtaja kestel.

Ene Muts kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.