Kohtulahend

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata R.D üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 21.02.2013.a. R.D’ suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 175, § 179, 180 alusel välja mõista R.D-lt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras – 480 eurot; - koopiakulud summas 0,45 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tasuda 30 (kolmkümmend) päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-13-1397, R.D ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Menetluskulude tasumist tõendav kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (KrMS §

SÜÜDISTUS

R.D süüdistatakse selles, et tema, olles karistatud 09.10.2012.a. Pärnu Maakohtu poolt KarS § 121 ja KarS § 424 alusel tingimisi vangistusega 6 kuud ja lisakaristusega- sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 4-ks kuuks (kohtuotsus jõustus 25.10.2012.a., karistus on Maanteeameti poolt täitmisele pööratud, karistuse kehtimisaeg alates 25.10.2012.a.kuni 24.02.2013.a.), hoidis kõrvale jõustunud ja täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud lisakaristuse täitmisest, nimelt juhtis lisakaristuse kehtimisajal- 07.12.2012.a. kella 11.16 ajal

Harjumaal, Harku vallas, Harku alevikus, Instituudi tee 5 juures mootorsõidukit Mercedes Benz reg. märgiga xxx. Seega pani R.D toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumise. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kahju ei ole tekitatud, tsiviilhagi puudub.

R.D’, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on R.D’ karistuseks KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 korras tuleb mõistetud karistust suurendada eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 5 kuu 28 päeva vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 8 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1, 2, 3, 4 korras tuleb mõistetud vangistus asendada üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab kaks üldkasuliku töö tundi, seega 536 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks tuleb määrata 2 aastat. R.D tuleb üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustada täitma KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Süüdistatav kinnitas kohtus, et on teadlik kohustusest tasuda menetluskulud ja sundraha. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava R.D süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et R.D tuleb süüdi tunnistada KarS § 329 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Samuti kuuluvad temalt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks koopiakulud summas 0,45 eurot. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o 480 eurot. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine.

Kohus juhindub KrMS § 175, § 179, § 180 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318. Merle Parts Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.