Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. veebruar 2013.a. Liivalaia kohtumaja, Tallinn
Kriminaalasja number
1 – 13 – 1289 (12230117314)
Kohtunik
Aulike Salo
Sekretär
Grete Sirgi
Tõlk
Maksim Tšurkin
Prokuröri abi
Marika Reintop
Menetluse liik
kokkuleppemenetlus
Süüdistatav: Viktoria Videvik, isikukood: 47511145213; elukoht: Xxx; kodakondsus: määratlemata; emakeel: vene keel; haridus: põhiharidus; töökoht: puudub; karistatus: kriminaal- ja väärteokorras varem karistamata tõkend – elukohast lahkumise keeld süüdistuses KarS § 424 järgi
Süüdi tunnistada Viktoria Videvik KarS § 424 järgi ning mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. Kohaldades KarS § 73 lg-te 1 ja 3 sätteid jätta mõistetav karistus täitmisele pööramata, kui Viktoria Videvik ei pane 3 (kolme) aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Viktoria Videvikult lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 (neljaks) kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on Viktoria Videvik kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile.
Viktoria Videviku suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista Viktoria Videvikult menetluskuludena riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras – 480 eurot - tasu joobeseisundi tuvastamise uuringu läbiviimise eest – 77 eurot - tasu õigusabi osutamise eest – 57.60 eurot - kaitsjale toimiku koopia tegemise kulud – 0.45 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 6 (kuus) kuu jooksul igakuiste maksetena võrdsetes osades käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „Viktoria Videvik 1 – 13 – 1289, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.
Viktoria Videvikku süüdistatakse selles, et tema juhtis 28.07.2012.a. kella 22.00 ajal Harjumaal, Tallinnas, Liikuri 8A maja juures mootorsõidukit BMW X5 reg nr. xxx, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus veres 2,03 mg/g, laiendmääramatusega ± 0,06mg/g , lõplik tulemus 1,97 mg/g), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 / Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega pani Viktoria Videvik toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.
Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör kohtus KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale karistuseks 3 (kolme) kuulist vangistust. Kohaldades KarS § 73 sätteid, jätta mõistetav karistus täitmisele pööramata, kui Viktoria Videvik ei pane 3 (kolme) aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada Viktoria Videvikule lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 4 (neljaks) kuuks. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Viktoria Videvik nõustus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil sõlmitud kokkuleppega ja prokuröri abi taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist.
Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava Viktoria Videviku selgituse ja prokuröri abi arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav Viktoria Videvik on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb Viktoria Videvik temale esitatud süüdistuses KarS § 424 järgi süüdi mõista ja talle karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab Viktoria Videviku süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 5 ja 9 kohaselt on menetluskulu ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu, määratud kaitsjale makstud tasu, kaitsjale toimiku materjalidest koopia tegemise kulu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Viktoria Videvikul esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, Viktoria Videvikult tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1 – 10 – 3472; 1 – 10 – 16328 ja 1 – 10 – 15032. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 6 kuu jooksul, kuna isik on töötu, mistõttu menetluskulude tasumine ühekorraga võib olla raskendatud.. Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 3, 4, 5, 9; 248 lg 1 p 5; 249; 311; 313.
Aulike Salo Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.